/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/11/27/13499482t1hf529.jpg)
Kolmandas kvartalis vähenes sisemajanduse kogutoodang (SKT) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9 protsenti.
Majandus langes kolmandas kvartalis 1,9 protsenti (1)
Jooksevhindades moodustas SKT seitse miljardit eurot. Majanduslangust mõjutasid enim veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusalad, teatas statistikaamet.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul vedasid kolmandas kvartalis majanduslangust tegevusaladest eelkõige veondus ja laondus ning töötlev tööstus.
«Märkimisväärse negatiivse panuse andsid ka kinnisvaraalane tegevus ning majutus ja toitlustus. Majandust pidurdas märgatavalt ka ehitussektor, kus sai teises kvartalis veel kasvu täheldada,» ütles Müürsepp.
Suurim positiivne panus tuli finants- ja kindlustustegevusest, hästi läks energeetika valdkonnal ning head saagikust näidanud põllumajanduses. Varem Eesti majanduse üheks kasvumootoriks olnud info ja side tegevusala panus SKTsse oli küll positiivne, kuid tagasihoidlik.
«Enamikus tegevusalades jätkus küll langus, aga hea uudis on see, et tänu eriolukorra piirangute leevendamisele on langus aeglustunud,» rõhutas Müürsepp.
Kaubanduse käekäigu paranemine kajastus ka eratarbimises, mis vähenes vaid 0,7 protsenti. Eelkõige kasvasid kulutused toidukaupadele, kodusisustusele ja vabaaja kaupadele, samuti suurenesid side- ja tervishoiukulud. Taas kulutati vähem rõivastele ja jalatsitele ning transpordile.
Eksport kahanes kolmandas kvartalis 8,6 protsenti ja import 2 protsenti. Peamiselt põhjustasid seda kaubaveo ja reisiteenuste vähenemine. Majanduse kohanemist võis märgata kaupade ekspordis, mis kasvas elektroonikakaupade väljaveo najal 3,9 protsenti. Ühtlasi oli see kaupade ekspordi osas tugevaim kvartal pärast eelmise aasta sama perioodi.
Aasta esimeses pooles maksude panus SKTsse aeglustas majandust, kolmandas kvartalis vastupidi aga elavdas, seda eelkõige tänu aktsiiside laekumise suurenemisele. Valitsemissektori tarbimises jätkus kasv, seda peamiselt tervishoiu ja hariduse kulutuste suurenemise tõttu.
Majandusel läks kolmandas kvartalis statistikaameti kinnitusel küll juba paremini, aga investeerimine jäi siiski tagasihoidlikuks. Kui valitsemissektori investeeringud kasvasid märkimisväärselt ehk 18,1 protsendi võrra, siis olulist kahanemist võis näha ettevõtete investeeringutes transpordivahenditesse 41,1 protsendiga ja kodumajapidamiste investeeringutes eluruumidesse 17,8 protsendiga.
Sesoonselt korrigeeritud SKT kasvas selle aasta teise kvartaliga võrreldes 3,3 protsenti ja vähenes võrreldes 2019. aasta kolmanda kvartaliga 2,7 protsenti.