Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Graafikud ⟩ Paranenud kindlustunne pani ettevõtjad laenu võtma

Tööstussektor, kus majandusaktiivsus hakkas langema juba eelmise aasta lõpus, võeti pikaajalisi laene viimase seitsme kuu võrdluses 43 protsenti vähem kui samal perioodil eelmisel aastal. FOTO: Marko Saarm

Eesti Panga ökonomisti Madis Laasi sõnul paranes suvel mõnevõrra ettevõtete kindlustunne ning uute pikaajaliste laenude võtmine taastus kiiremini kui lühiajaliste laenude oma.

«Uusi pikaajalisi laene võeti oktoobris 19 protsenti rohkem kui aasta tagasi, kuid uusi lühiajalisi laene võeti aastatagusega võrreldes 18 protsenti vähem,» ütles Laas pressiteate vahendusel.

Ta märkis, et koroonakriisiga kaasnenud ebakindluse tõttu panid paljud ettevõtted kevadel uute investeeringute tegemise ootele, mistõttu vähenes vajadus uute pikaajaliste laenude järele.

«Majandusaktiivsuse üldise langusega kahanes seejuures vajadus ka lühiajaliste käibelaenude järele,» selgitas Laas.

Ökonomist tõi välja, et sarnaselt varasemate kriisidega vähenes uute pikaajaliste laenude võtmine kriisi alguses ehk teises kvartalis rohkem kui lühiajaliste laenude oma ning oli aastatagusega võrreldes 48 protsenti väiksem.

«Lühiajalisi laene kasutati teises kvartalis 20 protsenti väiksemas mahus võrreldes sama perioodiga aasta tagasi,» märkis ta.

Laas tõi välja, et sektoriti oli muutus ettevõtete uute pangalaenude võtmise osas erinev. «See võis olla tingitud mitmetest teguritest, sealhulgas tegevusmahtude languse suurusest erinevates sektorites, sektorite erinevast finantsseisust enne kriisi, aga ka mõnevõrra erinevatest kriisi toetusmeetmetest sektorite lõikes,» selgitas ökonomist.

«Kriisis tugevaima löögi saanud majutus- ja toitlustussektor on jätkanud pikaajaliste laenude kasutamist varasemaga samas mahus, mis võib viidata sellele, et majutusettevõtted näevad madalseisus võimalust teha investeeringuid ja kaasajastada pindasid.» 

Eesti Panga ökonomist Madis Laas.

Ta tõdes, et hoogsalt on jätkanud pikaajaliste laenude võtmist ka taristusektor, osaliselt ilmselt hooajalisuse ning paljuski ka riiklike investeeringute jätkumise tõttu. «Taristusektori ettevõtted võtsid aprillist alates 13 protsendi jagu rohkem pikaajalisi laene võrreldes eelmise aasta sama perioodi seitsme kuuga,» ütles ökonomist.

«Primaarsektor – põllumajandus, metsandus, jahindus ja kalandus – on varasemaga võrreldes samas mahus kasutanud nii pika- kui ka lühiajalisi laene,» tõi Laas välja.

See võib ökonomisti hinnangul samuti tuleneda sektori hooajalisusest, sest suvel ja sügisel vajatakse põllumajandustöödeks uut tehnikat. «Samas on primaarsektoris hoidnud uute laenude võtmise kasvu tagasi uute liisingute kasutamise vähenemine metsa ümbertöötlemise tehnika soetamiseks,» nentis Laas.

«Tööstussektoris, kus majandusaktiivsus hakkas langema juba eelmise aasta lõpus, võeti pikaajalisi laene viimase seitsme kuu võrdluses 43 protsenti vähem kui samal perioodil eelmisel aastal,» märkis ta.

Ökonomisti sõnul mängis kogumahus uute pikaajaliste laenude võtmise vähenemises kriisi alguses suurimat rolli kinnisvara- ja ehitussektor, kuid viimastel kuudel on selles sektoris uute laenude kasutamine varasemate aastate keskmise lähedal või isegi ületab seda.

«Peaaegu poole vähem on seitsme kuu kokkuvõttes nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi laene kasutanud logistikasektor, mida on ühelt poolt tugevalt räsinud kriis, kuid teiselt poolt võib olla mõju avaldanud ka plaanitav Euroopa Liidu maanteetranspordisektori regulatsioon,» ütles Laas.

 
Tagasi üles
Back