Eesti astus Berliinis sammu põllumajandus-toetuste võrdsustamise suunas

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Grüne Woche.
Grüne Woche. Foto: BERTHOLD STADLER/AFP

Meie põllumajandusministril Helir-Valdor Seederil olid Berliinis Grüne Woche raames edukad kohtumised Suurbritannia ja Saksamaa kolleegidega, mis peaksid tema hinnangul kaasa aitama põllumajandustoetuste võrdustamisele suunas, mida meie põllumehed on aastaid oodanud.

Seeder oli pärast neid kaht kohtumist üsna optimistlik. Suurbritannia põllumajandusministri Caroline Spelmaniga oli tema sõnul mõistmine täielik ja Spelman lubas, et toetab Eestit tema püüdlustes kõigiti. Saksa minister Ilse Aigner, kes oli kogu messi aja ajakirjanike tähelepanu keskmes, andis samuti Eesti kolleegile lootust, et jää on murdumas.

Kokku lepiti ka mitmetes ühise põllumajanduspoliitika otsetoetusi puudutavates üksikasjades, mida aga Seeder enda sõnul ei saa praegu veel avaldada. «Täpsustasime ja rääkisime läbi, mis on meie ühishuvid. On tähtis, et leidsime Saksa ministri näol endale paljudes küsimustes liitlase,» sõnas Seeder.

Ta lisas, et tegu on hästi valulise probleemiga, sest meie toetusi saab suurendada ainult kellegi teise arvelt. Neil päevil ootavad Eesti ministrit Brüsselis ees läbirääkimised veel rootslaste ja belglastega. Soome, Läti, Leedu, Iirimaa põllumajandusministritega on kahepoolsed kohtumised juba selja taga. Mängus on väga suured rahad – näiteks perioodil 2009-2013 moodustas toetuste kogusumma 30 miljardit Eesti krooni. Nüüd käivad arutelud järgmise perioodi toetuste üle. «Võita 10 protsenti tähendaks meile kolme miljardit krooni, mis on suur raha ja oluline panus Eesti põllumajanduse konkurentsivõime tõstmisse, » tõdes Seeder.

Gruusia ja Moldova vajavad Eesti abi

Kui need kohtumised kolleegidega olid Eesti algatatud, siis Guusia ja Moldova põllumajandusministrid soovisid ise Eestiga rääkida. Gruusia minister Zaza Gorozia rääkis, et teda väga huvitab, kuidas Eesti on üles ehitanud oma toiduohutuse ja veterinaarjärelvalve süsteemi. «Nad tahaksid, et me saadaksime sinna oma spetsialisti koolitusi tegema,» sõnas Seeder.

Lisaks on grusiinid endiselt huvitatud Eesti toetusest üldpoliitilisel tasandil, mida me oleme kogu aeg ka teinud. Muu hulgas tänas Gruusia minister Eesti kolleegi oma maa veinide ekspordile kaasa aitamise eest ja avaldas lootust, et Eesti kaudu pääseks sealsed veinid ka mujale maailma. Kohtumisel kinkis Gorozia Seederile ka veinipudeli.

Seeder ütles, et tema jaoks oli uudiseks Gruusia põllumeeste suur mure oma niisutussüsteemi pärast, mis sõja tõttu Venemaaga kõvasti kannatada sai. Nimelt ei saa Gruusia enam kasutada mägedest tulevat vett, mis tuleb läbi Abhaasia. Nüüd on need kraanid kinni keeratud ja põllumajandus on sellest tõsiselt haavatud.

Moldova põllumajandusminister Vasile Bumacov soovis, et Eesti toetaks ELi liikmesriigina Moldova püüdlusi vabakaubandusleppe sõlmimiseks, mis annaks neile ligipääsu Euroopa turule. Teiseks tunnevad moldovalased huvi meie kogemuse vastu erinevate elektrooniliste registritega, nagu PRIA, maakataster jms.

Lisaks huvitab mõlemat riiki ka kaubavahetus Eestiga. Ehkki tegu on meile kaugete ja väikeste riikidega, kel pole täna palju ostuvõimet, on need turud Seederi hinnangul siiski meile olulised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles