Seeder oli pärast neid kaht kohtumist üsna optimistlik. Suurbritannia põllumajandusministri Caroline Spelmaniga oli tema sõnul mõistmine täielik ja Spelman lubas, et toetab Eestit tema püüdlustes kõigiti. Saksa minister Ilse Aigner, kes oli kogu messi aja ajakirjanike tähelepanu keskmes, andis samuti Eesti kolleegile lootust, et jää on murdumas.
Kokku lepiti ka mitmetes ühise põllumajanduspoliitika otsetoetusi puudutavates üksikasjades, mida aga Seeder enda sõnul ei saa praegu veel avaldada. «Täpsustasime ja rääkisime läbi, mis on meie ühishuvid. On tähtis, et leidsime Saksa ministri näol endale paljudes küsimustes liitlase,» sõnas Seeder.
Ta lisas, et tegu on hästi valulise probleemiga, sest meie toetusi saab suurendada ainult kellegi teise arvelt. Neil päevil ootavad Eesti ministrit Brüsselis ees läbirääkimised veel rootslaste ja belglastega. Soome, Läti, Leedu, Iirimaa põllumajandusministritega on kahepoolsed kohtumised juba selja taga. Mängus on väga suured rahad – näiteks perioodil 2009-2013 moodustas toetuste kogusumma 30 miljardit Eesti krooni. Nüüd käivad arutelud järgmise perioodi toetuste üle. «Võita 10 protsenti tähendaks meile kolme miljardit krooni, mis on suur raha ja oluline panus Eesti põllumajanduse konkurentsivõime tõstmisse, » tõdes Seeder.
Gruusia ja Moldova vajavad Eesti abi
Kui need kohtumised kolleegidega olid Eesti algatatud, siis Guusia ja Moldova põllumajandusministrid soovisid ise Eestiga rääkida. Gruusia minister Zaza Gorozia rääkis, et teda väga huvitab, kuidas Eesti on üles ehitanud oma toiduohutuse ja veterinaarjärelvalve süsteemi. «Nad tahaksid, et me saadaksime sinna oma spetsialisti koolitusi tegema,» sõnas Seeder.