/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/11/21/13488773t1hafb5.jpg)
Koroonapandeemia võib kasvatada varjatud protektsionismi Eesti toidutööstuse eksportturgudel, selgub Arenguseire Keskuses valmivast raportist.
Arenguseire: koroonapandeemia võib ohustada toidutööstuse eksporti
Viiruse esimeses laines langes joogitootmise kuukäive 20,6 protsenti, toiduainete tootmine tegi suurima languse läbi aprillis, kukkudes 6,9 protsenti.
«Toidutööstus on koroonapandeemias hästi hakkama saanud ja püsinud võrdlemisi stabiilne,» ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. «Toiduainete tootmise sektorisse jõudis kriisi mõju esmalt läbi ostupaanika, millele järgnes mõningane langus aprillis, kuid kuukäibed taastusid kiiresti. Raskem oli joogitootmisega tegelevatel ettevõtetel, mille kuukäive kahanes aprillis viiendiku ja pole päris lõpuni taastunud.»
Varblase sõnul tekitas toidusektorile turustusprobleeme hotellidele ja restoranidele suunatud müügi langus ja kohati tekkis ettevõtete vahel seetõttu ka ringvõlgnevus.
«Kriisi alguses läks hästi kuivainesektoril, kuid lähiajal võib seal müük langeda, sest inimesed tarbivad juba kogutud varusid. Suure tagasilöögi said kriisis kondiitritoodete tootjad, sest kohvikute ja restoranide sulgemisega kadus suur osa senisest turust,» lisas Varblane.
Tema sõnul lähevad toidutööstused viiruse teisele lainele vastu pigem heas seisus, kuid paljude tootmist puudutavate tegurite osas valitseb ebakindlus.
«Näiteks viiruse edasine levimine, välistööjõudu puudutavad otsused, tarbimise vähenemist kaasa tuua võiv tööpuuduse kasv ja ka Euroopa Liidu rohepöördega kaasnevad kohustused,» loetles Varblane ja lisas, et järjest suuremaks riskiks hakkab kujunema protektsionismi kasvamine eksportturgudel. «Kriisi mõjul hakatakse rõhutama järjest enam toidu päritolu ja nii tekib negatiivne foon importkaupade suhtes, mis halvendab ka Eesti ekspordivõimalusi,» rääkis Varblane. «Enim kaotavad protektsionismist väikeriigid, kellele pole kuulsaid toidubrände, mida kõik tunneks ja ostaks.»
Toiduainete ja joogitootmises oli eelmisel aastal hõivatud 2,9 protsenti töötajatest ehk enam kui 16 000 inimest ja sektoris loodi 1,9 protsenti kogu majanduse lisandväärtusest, mis tegi jooksevhindades 458 miljonit eurot. Eesti ekspordist moodustab toiduainete ja joogitootmine 2,8 protsenti.
Toiduainete tootmisega tegelevate ettevõtete kuukäive kahanes tänavu aprillis viiruskriisi tõttu aasta varasemaga võrreldes kuni 6,9 protsenti, kuid kasvas juunis aasta varasemaga võrreldes 4,2 protsenti. Joogitootmisega tegelevate ettevõtete suurim käibelangus seoses viiruskriisiga oli aprillis, kui kuukäive oli aasta varasemaga võrreldes 20,6 protsenti väiksem.
Arenguseire Keskuses koostatud koroonakindlusindeksi järgi paigutub toiduainete ja joogitootmine 17 majandusharust kriisile vastupidavuselt neljandale kohale, ja seda 1,8 punktiga.
Koroonakindlusindeks hindab eri majandusharude suhtelist mõjutatust viiruskriisist ja indeks põhineb ettevõtete erinevatel majandusnäitajatel. Indeksi väärtus jääb vahemikku –5-st kuni +5-ni. Indeksis võetakse arvesse majandusharus tegutsevate ettevõtete käibe muutust, töötajate arvu muutust nii võrrelduna 2019. aasta sama perioodiga kui ka eriolukorra järgset dünaamikat, tööjõukulude muutust ning ka ettevõtete kasumi ja investeeringute muutust eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.