Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde andis mõista, et tema juhitav institutsioon võib lähiaastail luua oma digiraha, mis võib oluliselt muuta euroala rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Lagarde'i kõhutunne: Euroopa Keskpanga digiraha tuleb (3)
«Minu kõhutunne ütleb, et see tuleb,» ütles Lagarde sel nädalal toimunud Euroopa Keskpanga virtuaalsel paneeldiskussioonil. «Kui see on kasutajatele odavam, kiirem, turvalisem, siis me peaksime seda uurima. Kui see panustab rahalisele suveräänsusele, euroala autonoomsusele, siis ma arvan, et me peaksime seda uurima.»
Euroopa Keskpanga presidendi sõnul võib projekti käivitamisele kuluda kaks kuni neli aastat, sest lahendamist vajavad digieuroga seonduvad mured rahapesu, privaatsuse ja kasutatava tehnoloogiaga.
Võrreldes teiste keskpankadega on see siiski väga optimistlik ajaraam: samas paneelis rõhutasid nii USA Föderaalreservi juht Jerome Powell kui ka Suurbritannia keskpanga Bank of England president Andrew Bailey pigem ettevaatlikkust.
Euroopa Keskpank avaldas oktoobri alguses põhjaliku raporti, milles analüüsitakse stsenaariume, millest lähtuvalt võiks kaaluda digitaalse euro kasutuselevõttu. Euroala rahapoliitika kujundajad jätkavad avalike konsultatsioonidega jaanuari alguseni, järgmise aasta keskpaigas peaks tulema otsus projekti jätkumise ja potentsiaalse käivitamise osas.
Lagarde'i sõnul pole eesmärgiks olla esimene: «Me liigume edasi vastutustundlikult, mitte ettevaatamatult.»
Lagarde'i eelkäija Mario Draghi on varem öelnud näiteks estcoin'i-suguste maksevahendite kohta, et selline asi pole võimalik. «Mitte ükski eurotsooni riik ei saa luua euro kõrvale paralleelset valuutat. Eurotsooni valuuta on euro,» vastas Draghi mõni aasta tagasi itaalia ajakirjaniku küsimusele, mida ta arvab Eestis loodavast kübervaluutast.
Sama projekti suhtes polnud vaimustuses ka Madis Müller, kes toona oli keskpanga asepresident. «Riikliku initsiatiivi korras oleks aga väga ohtlik pakkuda mitteresidentidele alternatiivseid finantsteenuseid, mis aitaks neil kõrvale hoida rahvusvaheliselt kokku lepitud ja pankadele kehtivatest rahapesu tõkestamise nõuetest,» ütles ta.
Eesti Panga eelmine Ardo Hansson on öelnud, et krüptovarad on täielik mõttetus ja need surevad välja.
Keskpank uurib e-riigi tehnoloogia sobivust digiraha opereerimisel
Eesti Pank alustas oktoobri alguses koos tehnoloogiafirmadega Guardtime ja SW7 Goup mitmeaastast koostööd, et uurida Eesti e-riigi alustehnoloogia tehnilist sobivust keskpanga digiraha opereerimisel.
Keskpanga digiraha annaks teoreetiliselt inimestele ja ettevõtetele kommertspanga kontol ja sularaha kõrval uue võimaluse raha hoiustamiseks ja kasutamiseks, teatas Eesti Pank. Keskpanga digiraha oleks selles mõttes sarnane sularahaga, sest mõlemal juhul tekib nõudeõigus keskpanga suhtes ehk keskpank tagab otse raha väärtuse.
Finantsteenuste ja tehnoloogia kiirest arengust johtuvalt on muutunud ka tarbijate makse-eelistused ja erinevad keskpangad alustanud uuringuid, millised võiksid olla sobivad tehnoloogiad digiraha kasutuselevõtuks.
Euroopa Keskpanga nõukogu eelmise nädala otsuse kohaselt hakkavad euroala keskpangad koordineeritult uurima keskpankade digiraha väljastamise plusse ja miinuseid ning digiraha võimalikke lahendusi.
Eesti Panga uurimisprojekti eesmärgiks on selgitada, kas Eesti e-riigi alustehnoloogial KSI plokiahelal põhinev lahendus sobiks teoreetiliselt keskpanga digiraha taristu käigushoidmiseks.
Samuti uurib keskpank sama projekti raames, milliseid uusi makselahendusi oleks tehniliselt võimalik pakkuda, kui kasutada eID ja teisi Eesti e-riigi lahendusi. Uurimisprojekti raames ei tehta valikuid konkreetsete tehnoloogiate kasuks.
«Eesti Pank väikse keskpangana valib hoolikalt, millistesse euroala keskpankade arendusprojektidesse suudame sisukalt panustada. Eestis on aastate jooksul tekkinud unikaalne oskusteave, kuidas hoida käimas turvalist, privaatset ja efektiivset e-riiki. Eesti unikaalne kogemustepagas annab hea tõuke selleks, et käivitada tehnoloogiliste võimaluste uurimiseks projekt koos tehnoloogiafirmadega SW7 ja Guardtime. Viimane on Eesti riigi pikaaegne koostööpartner plokiahela valdkonnas ning omas vallas maailma täielik tipp,» ütles Eesti Panga maksesüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt.