/nginx/o/2019/03/22/11885493t1h9e38.jpg)
Uute korterite müük Harjumaal ja Tallinnas tegi eelmisel kuul taas koroonaaegse rekordi: ühe kuuga broneeriti või osteti üle 400 elamispinna. Samas tehti ka optimismi jahutav rekord, valmis ehitatud, kuid müümata korterite arv on pidevas kasvutrendis.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et kuna ühiskonda pole uuesti lukku pandud, siis teevad kohalikud pered praegu tehinguid, mida kevadel ja suvel edasi lükati. «Kas turg jääbki sama aktiivseks, näeme juba paari lähema kuu jooksul,» sõnas ta.
Soomani hinnangul on uusarenduste turul ka üks selge ohumärk.
«Tallinnas ja Harjumaal on üle 500 uue korteri, mis on valmis, aga müümata. See number üksi ei ütle midagi, kuid aasta tagasi oli valmis uute korterite jääk kaks korda madalam. Peamiselt näeme laojäägi suurenemist kallimas segmendis, kus varasemalt investeerisid hoogsalt nii välismaalased kui majutusettevõtjad, aga hetkel pole meil ei välismaalasi ega ka kedagi majutada,» selgitas Sooman.
Pindi Kinnisvara poolt koostatud igakuise Tallinna ja Harjumaa uusarenduste monitooringu kohaselt on hetkel müügis 1976 uut korterit kokku 114 erinevas arendusprojektis. Keskmine korterite müügihind on 2749 eurot ruutmeetri kohta.
Eesti 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis oktoobris suisa 6 protsendi võrra ning indeks jäi pidama hinnatasemel 1657 eurot ruutmeetri kohta, tehingute arv on võrdne mullusega.
Veel septembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1566 eurot ruutmeetri kohta. Kui septembris tehti indeksilinnades 1474 korteriomandi tehingut, siis oktoobris oli tehingute arv 1501. Võrdluseks – 2019. aasta oktoobris tehti indeksilinnades 1510 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et ühiskond on saanud esimesest ehmatusest üle.
«Kas kinnisvaraturg jääb edasi aktiivseks, sõltub väga palju sellest, kui hästi suudetakse viirust kontrolli all hoida. Samas oleme juba novembri esimeses pooles näinud nakatumiste järsku kasvu, mis paratamatult mingi hulga inimesi uuesti turult eemale peletavad,» nentis ta. «Kõige olulisem on, et töötus liiga suureks ei läheks, sest sellel oleks tervele majandusele, sealhulgas kinnisvaraturule laastavad tagajärjed,» lisas Sooman.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2019 on indeks 3 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 eurot ruutmeetrist) on Pindi Indeks 165 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 15 aastase ajaloo.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)