/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/11/13/13473834t1h2f46.jpg)
Põlevkivitööstuse aastaraamatust selgub, et eelmisel aastal toodeti rekordilised 1,17 miljonit tonni põlevkiviõli ning põlevkivi kaevandati 16 miljonit tonni.
Mullu toodeti rekordilised 1,17 miljonit tonni põlevkiviõli
Elektrit toodeti põlevkivist aga 54 protsenti vähem. Põlevkivisektor pakkus 2019. aastal tööd 6530 inimesele ning panus riigikassasse oli 121 miljonit eurot, selgub aastaraamatust.
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles pressiteate vahendusel, et 2019. aastal toimus põlevkivitööstuses suur nihe.
«Meie peamisest maavarast toodeti elektrit rekordiliselt vähe, seevastu vedelkütuste tootmine jõudis ajaloo kõrgeimale tasemele. Energiasektor oli seejuures suurim panustaja riigi süsinikuemissiooni vähendamisse, tehes Eestist mullu kõige kiiremini CO2 vähendanud riigi Euroopas,» märkis ta.
Sutter lisas, et nüüd, kus Eesti Energia tegi investeerimisotsuse uude õlitehasesse, arendab ettevõte koostöös ülikoolide ja Eesti teadlastega edasi Enefit-tehnoloogiat.
Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann selgitas, et mullu ilmestasid põlevkiviõlisektorit potentsiaalselt väga suurt ja pikaajalist mõju omavad poliitilised diskussioonid globaalse kliimapoliitika üle.
«Samas näitasid muutuva paradigma taustal globaalsed turud Eestis toodetava põlevkiviõli ja peenkemikaalide nõudluse järjepidevat kasvu. Pidev arendustöö ja teadusasutuste kaasamine nutikate ja keskkonnasõbralike lahenduste otsimisel lubavad vähendada keskkonnajalajälge, samaaegselt tõstes digitaliseerimise taset,» ütles Asmann.
Kiviõli Keemiatööstuse juhatuse esimehe Priit Orumaa sõnul oli 2019. aastal põlevkivitööstuse jaoks väga pöördeline ja muutuv aeg, mis pani ettevõtet pingutama ja uusi suundi leidma.
«Oleme teinud mitmeid edukaid katsetusi, et leida materjale, mis sobiksid õli tootmiseks. Nende uuenduste elluviimine sõltub paljuski ka sellest, kuidas sellega kaasa tuleb riik, seadusandlus ja uued keskkonnaload,» märkis ta.