/nginx/o/2012/01/19/920350t1h0d72.jpg)
Ehtsate pärlite kohta on teada, et nad tuhmuvad, kui neid ei kasutata ega hooldata. Samamoodi on ka ehtsate ajalooliste hoonetega.
Vanalinn sai pärli võrra rikkamaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
UNESCO pärandisse kuuluv Tallinna vanalinn on saanud juurde kaunilt restaureeritud imposantse Pärli maja, mis taasavati möödunud aasta 30. novembril. 15 korterit ja 5 äripinda sisaldav elegantne hoonete ansambel paikneb Toompead all-linnaga ühendava Pika jala väravatorni vastas nurgakinnistul. Hoonekompleks Nunne 2 / Lai 2 / Pikk 1 paikneb kunagises jõukate linnakodanike ja kaupmeeste elukvartalis.
Restaureerimise käigus on üldjoontes säilitatud hoonestuse ajaloolised gabariidid ja maht. Interjöörides, nii korterites kui alumiste korruste restoraniruumides, on säilitatud ja eksponeeritud rohkesti keskaegseid ehitusdetaile. Oma koha on leidnud ajaloolised mantelkorstnad, massiivsetest palkidest ukselengid, raidkivist põsega uks ja raidkivist kaev hoone keldrikorrusel ning ka seinatahveldised. Hoone alumistel korrustel paiknevad äri- ja restoraniruumid ning ülemistel korrustel kaunite vanalinna-vaadetega stiilsed korterid.
Pärli maja ajaloost
Kinnistut on ajaloolistes ürikutes esimest korda mainitud aastal 1364 – vanades pärimiskirjades aastast 1392 esineb nimetus «nurgamaja Pikajala ees». Tõenäoliselt toimus kinnistul paikneva mitme hoone ühendamine veidi enne 1772. aastat, sest sel ajal räägivad ajalooarhiivis säilinud dokumendid «värskelt valminud elamust». Hiljem, 18. sajandil on hoonekompleksis tehtud ulatuslikum ümberehitus, mida tõendab 1825. aastal Revali (Tallinna) Garnisoni Insenerikomando teostatud tänavaseina joonis, millel kogu hoonestik on vaadeldav praegustes gabariitides ning siiani säilinud barokse aknarütmiga.
Restaureerimistööde käigus konstruktsioonides avastatud mitmete ajalooliste ehitusdetailide fragmentide põhjal võib järeldada, et tegemist pole tüüpilise diele-dornse ehitisega, vaid nurgahoone eritüübiga.
Hoone restaureerimine
Ajaloolise hoone restaureerimine nõuab mitte ainult ettevõtlikkust, vaid ka tugevat missioonitunnet. Missioon ajaloolise ehitise taastamisel on seotud suures osas loomisprotsessiga ning lähtub soovist (taas)luua ja säilitada aegumatu väärtus nii praegusele kui ka järeltulevale põlvkonnale.
Iga ajaloolise hoone taastaja peab arvesse võtma paindlikku eelarvet, mis üldjuhul on kaldu kasvamise suunas. Tuleb arvestada ka üllatustega, mis kaasnevad vanade müüride avamisega. Seetõttu on kindlasti raskem määratleda täpset ehitustööde lõpptähtaega, sest tööde lõplik teostus on seotud just võimalike ootamatute ajalooliste detailide üllatuslike leidudega, mis üldjuhul nõuavad põhjalikumat täiendavat uurimist ja nõuetekohast säilitamist.
Lisaks tavalisele dokumentatsioonile nagu ehitusprojekt ja ehitusluba on ajaloolise hoone taastamisel vajalikud mitmed muud kooskõlastused. Samuti on järelevalve rangem ning toimub koos muinsuskaitseametiga.
Enne ajaloolise hoone või muinsuskaitseala territooriumil paikneva hoone rekonstrueerimisprojekti koostamist on vajalik muinsuskaitseameti poolt restaureerimiseks ja ümberehituseks väljastatud eritingimused. Nende väljastamiseks on eelnevalt vajalikud hoone konstruktsioonide avamistööd, arhitektuuriajalooline uuring ning projekteerimiseks vajalike konstruktsioonide fikseerimised.
Kõik ehitise detailide ja konstruktsioonide konserveerimistööd peab tegema muinsuskaitse spetsialistide ettekirjutatud ja heakskiidetud metoodika järgi. Fassaadide ja arhitektuuriajalooliselt oluliste hooneosade restaureerimine tuleb teostada muinsuskaitsega kooskõlastatud materjalide ja tehnoloogiaga.
Kõik ehitise käigus ettetulevad võimalikud projektimuudatused ning kõrvalekaldumised tuleb samuti kooskõlastada muinsuskaitsega.