/nginx/o/2012/01/19/920348t1hf4bd.jpg)
Taskukohased ja koduomanike elustiiliga arvestavad kortermajad, hästi soojustatud ning üksteisega sobiva väljanägemisega – selline on Rakvere tuiksoone, Seminari tänava tulevik. Neli tänaval asuvat kortermaja on juba renoveerimisprotsessiga algust teinud, linnapea Andres Jaadla loodab, et ka teised tänaval asuvad elamud projektiga liituvad.
Praeguseks lõppenud Euroopa Liidu Urb.Energy nimelise riikideülese koostööprojekti, kus osales viisteist partnerit kuuest riigist ning mille eesmärgiks oli edendada energiasäästlikku renoveerimist Euroopa Liidus kombineerituna linnapiirkondade ühtse arenguga, pilootprojekt otsustati käivitada just nimelt Rakveres. Linnavalitsus koostöös korteriühistutega soovib seal välja arendada Seminari tänava piirkonna ning projekti tulemusena peaks Seminari tänavast kujunema roheline lineaarpark, mida ääristavad energiasäästlikult renoveeritud ning ühtse arhitektuurse välisilmega korteriühistud. Eestist olid projekti tegevustesse kaasatud Rakvere linnavalitsus, SA KredEx, Balti Korteriühistute Liit ja Eesti Korteriühistute Liit.
«Projekt üritas lahendada Eesti linnakeskkonnas laiema tähendusega probleemi ehk siis kortermajade kompleksset renoveerimist. Meie võtsimegi ette linna läbiva tuiksoone, Seminari tänava ning selle ümbruses asuvad 16 korteriühistut, mis olid olemuselt väga erinevad. Kogu Seminari tänav peaks sellega saama uue näo, tekib lineaarpark koos ühistute kompleksse renoveerimisega.» Rahaliselt aitas osalemine Urb.Energy projektis tublisti linna arendusplaanidele kaasa. Linnapea sõnul saadi läbi viia Seminari tänava lineaarpargi arhitektuurikonkurss, kõik piirkonna kuusteist maja said renoveerimiseks sobivad arhitektuursed eskiisprojektid. «Iga maja sai piltlikult öeldes kätte kausta kolme erineva arengumudeliga, milline just see maja tervikuna tulevikus olla võiks, ja inimestele see meeldis,» kõneles linnapea.
Jaadla sõnul tuli korteriühistutele teha päris palju selgitustööd. «Reageeringud olid erinevad,» kõneles linnapea. «Varem polnud renoveerimise juures arhitektid kaasa löönud, aga meie pakkusimegi võimalust majad mitte ainult soojustpidavaks, vaid ka ilusaks ja linnaruumi sobivaks muuta. Käisime üldkoosolekutel ja rääkisime erinevatest maja renoveerimise võimalustest: soojustamise kõrval ka näiteks lisarõdude ja panipaikade juurdeehitamisest ning muust, mis inimeste elukeskkonnale kasuks tuleb.»
Rakvere linna ja korteriühistute eestvedamisel said maikuus teoks hoopis erilised ühistegevuse üritused. Seminari tänaval hakati pidama korteriühistute kolmapäevi ehk piknikke. «Tulime majade ette õue, arhitektid näitasid plaane ja jagasid selgitusi,» rääkis linnapea, kelle sõnul viidi mullu jaanuaris-veebruaris kõigis 16 kortermajas üheaegselt läbi ka energiaaudit. «Suure selgitustöö tulemusena otsustasid neli maja renoveerimisega algust teha,» tunneb linnapea heameelt. «Muidugi võtab selgitustöö väga pikka aega ja arusaamad on erinevad.» Seminari tänava arendusse kaasati arhitektide kõrval ka sotsioloogid. «Tahtsime uurida ka inimeste hinnanguid ja hoiakuid – selgus, et valdavalt suhtuvad inimesed renoveerimisse positiivselt, küll aga ollakse ebakindlad tuleviku suhtes ning seetõttu ei tormata väga kiirelt renoveerimistöödega alustama. Ent saadakse küll aru, et renoveerimine muudab elukeskkonda mugavamaks ja mõnusamaks – tekivad ju näiteks panipaigad, kus talvel jalgrattaid ja suvel suuski, või siis näiteks lapsevankrit hoida.»
Jaadla kinnitab, et selgitustööd on linnal ja korteriühistutel kavas jätkata. «Üheaegselt kõigis majades läbi viidud energiaaudit tõi välja keskmisest kõrgema või keskmise küttekulu. Kui see viia kompleksse renoveerimisega Kredexi poolt nõutavale tasemele, saaksid inimesed lisaks harmoonilisele linnapildile ka raha kokku hoida ning elaksid oluliselt paremates tingimustes,» sõnas Jaadla. «Loodetavasti on nii, et kui esimesed majad valmis saavad, järgivad nende eeskuju ka teised. Seega võib üldjoontes tulemustega rahul olla – piirkond, kus elab ligi kolmandik linlastest, on tuleviku mõttes ära planeeritud.»
KOMMENTAAR
Raul Järg,
Rakvere linnaarhitekt:
Küsimus, kuidas säästa energiat, seisab paljude linnade, sh Eesti väikelinnade nagu Rakvere, ees. Lisaks tavalahendustele, nagu majade soojapidavuse tõstmine ja tõhusam ühistransport, on oluliseks energiasäästu võimaluseks ka need abinõud, mis aitavad seista vastu suurenevat energiakulu kaasa toova valglinnastumisega. Energia säästmiseks ja valglinnastumise vältimiseks tuleb tõsta linnakeskkonna konkurentsivõimet, pakkudes inimestele atraktiivset ja nende vajadusi arvestavat avalikku ruumi.