Kaubanduskoda: Eesti tahab kehtestada välistööjõule ebamõistlikke piiranguid

Ukraina pass. Foto: Elmo Riig

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul on välismaalaste Eestis töötamise seaduse eelnõus ebamõistlikke piiranguid, mis kokkuvõttes mõjuvad negatiivselt Eesti majandusele. 

Koda pöördus eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks riigikogu põhiseaduskomisjoni poole. Muu hulgas leiab koda, et muudatused vähendavad välistalentide jaoks Eesti atraktiivsust hea elu- ja töökohariigina.

Eelnõus soovitakse piirata tööandjate võimalusi palgata välismaalasi juhul, kui viimase aasta jooksul on koondatud otsitavalt töökohalt töötaja. Kui ettevõte koondas aprillis 50 töötajat seoses tellimuste vähenemisega ning praeguseks hetkeks on tellimused taastunud ning ettevõte soovib luua 60 töökohta, kuid Eestist ei ole võimalik leida kõiki töötajaid, siis eelnõust tulenevalt ei saa ettevõtja välismaalast palgata enne, kui on möödunud üks aasta ametikoha koondamisest.

Koja hinnangul on Eesti ettevõtete konkurentsieeliseks paindlikkus, kuid selline muudatus piirab ettevõtete võimalusi kiiresti reageerida majanduses toimunud muudatustele, kahjustades nii tugevalt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet maailmas.

Võimaldab pahatahtlikku möödahiilimist 

Kaubanduskoja poliitikaosakonna juhataja Marko Udras sõnas muudatust kirjeldades, et jääb ebaselgeks, mis on muudatuse eesmärk. «Seletuskirja kohaselt soovitakse vältida kohaliku tööjõu asendamist välistööjõuga, kuid välismaalaste seaduses on juba olemas mitmeid meetmeid, mis maandavad just seda riski,» ütles ta.

Udras tõi näite, et kui kohalikule töötajale võib tööandja maksta miinimumpalka 584 eurot kuus, siis kolmandast riigist pärit töötajale tuleb maksta vähemalt 1407 eurot kuus. Ta rõhutas, et ettevõtted palkavad alati esimesel võimalusel kohalikke.

«Eelnõu on ka kehv seadusloome, sest võimaldab pahatahtlikul tööandjal kehtestatavast piirangust väga lihtsalt mööda hiilida. Näiteks välistöötaja palkamise asemel on võimalik ettevõttel välismaalasest renditöötaja teenust kasutada ning sellisel juhul ei ole vaja tööandja kinnitust, et ametikohta ei ole koondatud viimase aasta jooksul,» lisas Udras.

Eelnõuga lühendatakse ka hooajatöötajate Eestis töötamise perioodi. Muudatuse kohaselt on lühiajaline Eestis töötamine hooajatöötajana lubatud praeguse 270 päeva asemel tulevikus kuni 183 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul. Koja teatel jääb ettevõtjatele ebaselgeks, miks sellist muudatust vaja on.

«Muudatus takistab tugevalt ettevõtjate tegevust ning ei too riigile mingit kasu. Samuti ei aita muudatus kaitsta kohalikku tööturgu, sest selle aasta kogemuse põhjal võib julgelt väita, et isegi varasemast kõrgema tööpuuduse korral ei ole võimalik ettevõtjatel leida kohalikult tööturult piisaval hulgal töötajaid. Lisaks on teatud valdkondades hooajatöö pikem kui kuus kuud, näiteks kalanduses on hooaja pikkuseks kuni kaheksa kuud, mis sunnib ettevõtja omakorda poole hooaja pealt töötajat vahetama,» märkis koda.

Eelnõu kohaselt võiks tulevikus välismaalasel Eesti töötamine olla lubatud vaid juhul, kui välismaalane töötab täistööajaga. Muudatuse eesmärgiks on välistada vaidlused palgakriteeriumi täitmise kohta näiteks osatööajaga töötamisel ja luua õigusselgus.

Annab signaali, et välismaalane pole Eestis oodatud

Koda toetab õigusselguse loomist, kuid samas ettevõtjad ei toeta muudatust, sest ebamõistlikult asutakse piirama tööandja ja töötaja võimalust leppida kokku mõlemaid pooli rahuldavas tööajas. Näiteks kui kõrgelt kvalifitseeritud välismaalane soovib Eestis töötada esmaspäevast neljapäevani kaheksa tundi päevas, tööandja on sellega nõus ning välismaalase töötasu on osalise tööaja eest 3000 eurot, siis eelnõu ei luba pooltel sellist kokkulepet sõlmida, mis ei ole mõistlik.

Eelnõust jääb koja hinnangul ka ebaselgeks, kas tähtajalise elamisloa töötamiseks saanud välismaalane ei või edaspidi enam töötada Eestis mitme tööandja juures. Koda leiab, et mõistlik on lubada välismaalasel soovi korral mitme tööandja juures töötada.

Lisaks ei lahenda koja hinnangul osalise tööaja keelamine palgakriteeriumiga seotud vaidlusi, sest välismaalase võib võtta tööle täistööajaga, kuid kasutades väga tihti palgata puhkust langeb igakuine sissetulek alla palgakriteeriumi.

Eelnõu kohaselt muutuks välistöötajal pere kaasatoomine keerulisemaks. Nimelt võib alaealist last üksi kasvatavale ja Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil ajutiselt viibiva välismaalase alaealisele lapsele anda viisa samadel tingimustel kui välismaalasele. Ülejäänud juhtudel välismaalase pereliikmetele viisat samadel tingimustel ei anta.

Kaubanduskoja liikmete seas läbiviidud küsitlus näitas, et üle kolmandiku vastanutest toetab seda muudatust. Samas üle poole vastanutest on sellele muudatusele vastu. Ettevõtjad tõid välja, et suurim probleem tekib tippspetsialistide värbamisel, kellele annab riik signaali, et nad ei ole siia oodatud, sest nad ei saa peret kaasa võtta.

«Pere kaasatoomise piiramine lühiajaliste töötajate puhul ei ole ka vajalik, sest tegu on väga suure kuluga ning seda võimalust kasutavad täna vähesed, mistõttu ei ole mõtet pere Eestisse kaasavõtmist piirata üksikute väärkasutamise juhtumite tõkestamiseks,» märkis koda.