/nginx/o/2020/11/11/13469780t1h96fd.jpg)
Eesti üks suuremaid ja edukamaid puitmajatootjaid Kodumaja AS sai mullu Skandinaavias kahe hooldekodu ehitamisel valusalt vastu näppe. Üle kümne aasta kasumit teeninud firma pidi vastu võtma piraka kahjumi.
Kodumaja majandusaasta aruandest vaatab vastu vastuoluline pilt. Ühelt poolt oli äsja 25. aastapäeva pidanud puitmajatootja käive rekordiline, küündides 72,3 miljoni euroni. Kasv tuli firma põhiturult Norrast, aga hästi läks ka Rootsis ja Soomes. «Sellega jäime rahule,» ütles kontserni juht Andrus Leppik.
Ometi varjutas müügitulemusi firma ajaloo suurim kahjum. Kodumaja grupp teenis mullu kokku peaaegu 4,3 miljonit eurot miinust. Leppik selgitas, et peamine süü lasub kahel hooldekodu projektil Norras ja Rootsis, kus töö tellijad jäid lähteandmete – kas ja kuidas maja ehitada – esitamisel lootusetult hiljaks.
See pani omakorda põntsu Kodumajale, kes ei saanud end objektiks piisavalt ette valmistada. Nii hakkasid materjalide tarned venima, tihti jõudis tehasest ehitusplatsile pooleliolev toodang. «See põhjustas kogu kontsernile suuri lisakulusid,» märkis Leppik.
Kas hooldekodude tellijad jätsid Kodumajale ka raha maksmata? «Tavaliselt on ikka nii, et vaidlused käivad ümber raha, ükskõik kas maksmata arvete või lisakulude tõttu,» vastas Leppik ega soovinud teemat detailsemalt kommenteerida. Küll aga kinnitas ta, et nad vaidlevad kliendiga edasi, et kaotatud raha tagasi saada. Kahjumit süvendas ka nõrk Rootsi ja Norra kroon.
Ehkki Skandinaaviat peetakse usaldusväärseks ja turvaliseks turuks, pole Kodumaja sugugi esimene Eesti majatootja, kes seal valusalt kõrvetada on saanud. Näiteks pidi Narva moodulmajade tootja Modulehouse mullu suvel tegevuse lõpetama ja kõik töötajad koondama, kuna Norra partner keeldus väidetavalt maksmast miljoni euroni küündivat arvet. Ka teise majatootja Q-Hausi juht Reino Soots kurtis, et Norra ehitusfirma tõmbas ta miljoniga lohku.
72,3 miljoni euroni küündinud rekordilist käivet varjutas Kodumaja ajaloo suurim kahjum: peaaegu 4,3 miljonit eurot.
Kuidas kavatseb end Kodumaja sääraste jamade vastu tulevikus kaitsta? «Läbi põhjaliku klientide valiku, võimalikult tasakaalustatud müügilepingute, pankade ja kindlustusseltside kaasamise maksete garanteerimiseks, samuti läbi nõudlikkuse enda, kliendi ja tarnijate suhtes,» loetles Leppik.
Ta tunnistas, et ehkki väiksemaid vaidlusi ja arusaamatusi on Kodumajal varemgi ette tulnud, ületab hooldekodude ehitamisel saadud laks mastaapsuselt kõik varasemad vaidlused.
Kuigi koroonapandeemia lõi plaanid segamini, on Kodumaja suutnud märtsis kohendatud eesmärke seni täita. Tööd häirivad küll mõningad liikumispiirangud Norras ja Soomes, kuid sellest hoolimata on Leppiku sõnul päris hästi hakkama saadud. Ettevõtte üks fookus on pühenduda rohkem vanadekodude arendamisele ja ehitamisele, kuna see on Euroopas selgelt eristuv ning erakordselt suure potentsiaaliga kasvav turg.
Firma jätkab tootmise automatiseerimist ja tootmishoone laiendamist. Peale seniste turgude Skandinaavias üritab Kodumaja jala ukse vahele saada Hollandi turul. Leppik lisas, et mullusele rekordkäibele jäädakse tänavu alla, samas on firma taas kasumis.
Kodumaja on Tartus resideeriv grupp, kellele kuulub kuus tütarfirmat, mis tegelevad elamispindade projekteerimise, ehitamise, turundamise ja müügiga. Möödunud aastal töötas Kodumaja kontsernis keskmiselt 554 töötajat. Hoolimata hiigelkahjumist, on firma arvel peaaegu 12 miljonit eurot eelmistel aastatel teenitud kasumit.
Kodumaja suuromanik on Lembit Lump, kes jõudis mullu Äripäeva rikaste edetabelis 101. kohale – tema vara väärtust hinnati 31 miljonile eurole. Firma nõukogusse kuuluvad teiste hulgas Heldur Meerits ja Rain Lõhmus.
Kui veel mõned aastad tagasi oli Eesti puitmajakuningas Kodumaja grupp, siis nüüdseks on esimeseks tõusnud Harmet.
Harmeti kasv on olnud läbi kümnendi muljetavaldav, eelmise aasta käive küündis ligi 100 miljoni euroni.
Ehkki ka Harmeti põhiturud asuvad Skandinaavias, on firma juht Toomas Kalev tunnistanud, et sealse valuuta volatiilsus ja kinnisvarasektori jahenemine on pannud neid otsima uusi eksporditurge.
Hiljuti saigi Harmet suure lepingu Inglismaalt.
/nginx/o/2020/11/11/13469782t1hd04d.jpg)
Eesti puitmajatootjad olid terve eelmise kümnendi eksportiva tööstuse musternäidis. Kui paljud teised valdkonnad kidusid, hoidsid nemad lippu kõrgel.
Koroonakriis pani sellele mõningase põntsu. Puitmajaliidu juht Lauri Kivil tunnistas, et tellimuste hulk on vähenenud ja paljud tööd edasi lükatud. Sama keelt räägib ka statistika: poole aastaga on puitmaju eksporditud 170 miljoni euro ulatuses, mida on veerandi võrra vähem kui mullu. Enim on langenud just kõige tähtsamad, Norra ja Rootsi turud, viimane peaaegu lausa kolm korda.
Turuosalised ise ütlevad, et koroonakriis pole üldse see kõige hullem. Eesti suurima puitmajatootja Harmeti juht Toomas Kalev tunnistas, et siinne majaturg on lihtsalt ülekuumenenud. «Mingi hetk vaatasid kõik, et jube lihtne äri, hakkame ise ka tegema ja saame rikkaks!» meenutas Kalev. See lõi aga majade hinnad alla ja tegi korralikele tootjatele karuteene.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)