Andekate inimeste jaoks on vaja sallivat õhkkonda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/01/20/922192t1h5adc.jpg)
Diplomaatia peatoimetaja Iivi Anna Masso nentis Arengufondi korraldatud talendifoorumil, et paljud andekad inimesed võivad jääda Eestisse tulemata sallimatuse tõttu.
See, kuidas suhtutakse teistsugustesse inimestesse tõrjub Masso sõnul ka neid, kes ise mingisse vähemusse ei kuulu, aga tunnevad ennast tolerantses õhkkonnas paremini.
«Kui me ei saa soojemat talve ja majanduse kasvatamine võtab aega, siis selleks, et siin oleks mõnus olla, on oluline luua õhkkond, kus inimestel on hea olla ja kus inimesed saavad olla loovad,» märkis Masso ja lisas, et pahatihti suhtutakse neisse, kes ei ole töötanud näiteks samas organisatsioonis viimased 20 aastat suure umbusuga ning see teeb aga andekate inimeste Eestisse meelitamise keeruliseks.
Andekate inimeste Eestisse toomine ja siin hoidmine on aga oluline, kuna rahvastik vananeb ning sarnaselt muule maailmale on kvalifitseeritud spetsialiste puudu ka Eestis. Sestap on talentide kättesaadavus majanduse arengu võtmeküsimus.
Teadmistepõhise majanduse jaoks on aga lisaks rahalisele ja tehnilisele kapitalile vaja ka inimkapitali. Tõenäoliselt ei saa Eestist kunagi Singapuri, kes on oma rahva arvu 7 aasta jooksul veerandi jagu suurendanud, aga mingil moelt peab ka Eesti tööjõu liikumisega arvestama ning püüdma senist nukrat trendi, kus inimesed pigem riigist lahkuvad, veidikenegi kõigutada.
Ka Eesti arengufondi majandusekspert Heido Vitsur nõustus, et avatud majanduse jaoks on vaja tööjõu avatud liikumist ning Eesti puhul võib takistuseks saada ennekõike kriitiline suhtumine uustulnukatesse.
Ta tõi näitena välja, et inglise keele puhul on ammu lepitud, et enamik neist, kes inglise keelt valdavad, ei räägi seda emakeelena. Vigu aga ei panda üldjuhul pahaks, kuniks asjad saavad aetud. Eesti keele puhul suhtutakse poolikusse keeleoskusesse aga pahatihti halvustavalt.
Skype'i testimisosakonna juhtaja Tiit Paananen märkis, et ka bürokraatia võib olla oluliseks komistuskiviks. Töötaja toomine Eestisse mõnest Ladina-Ameerika riigist võtab aega umbes kuus kuud ning iga paari aasta tagant seisab töötaja küsimuse ees, kas ta saab oma viisa pikendatud või mitte. Samal ajal kui Silicon Valleys saab inimese tööle võtta mõne nädalaga.