Septembri eksport oli aasta suurim

Kaubasadam Foto: Ants Liigus

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport septembris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 11 protsenti ja import vähenes neli protsenti ning võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga kasvas eksport üks protsent ja import vähenes viis protsenti.

Eestist eksporditi ja imporditi septembris kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse ülejääk oli neli miljonit eurot ja puudujääk vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 165 miljoni euro võrra. Viimati oli kaubavahetuse bilanss positiivne 2010. aasta detsembris.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul taastus kolmandas kvartalis kaubavahetus. «Septembris oli ekspordi käive selle aasta suurim, mis mõjutas positiivselt ka kogu kvartali arvestust. Ekspordi kasvu panustasid oluliselt elektroonikatööstus kommunikatsiooniseadmete ja põllumajandussektor teravilja välja viimisega,» selgitas Puura.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Eksport suurenes enim USA-sse ja Hiinasse, kuhu viidi mullusega võrreldes rohkem kommunikatsiooniseadmeid. Kõige enam vähenes eksport Taani ja Prantsusmaale. Taani veeti eelmise aastaga võrreldes vähem põlevkivikütteõli ning Prantsusmaale elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Võrreldes eelmise aasta septembriga suurenes 75 miljoni euro võrra elektriseadmete ning 31 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu. Kõige rohkem ehk seitsme miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 74 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kodumaiste kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes 15 protsenti ja reeksport vähenes üks protsent. Kõige rohkem kasvas Eesti päritolu kommunikatsiooniseadmete, odra, nisu, rukki ja metallijäätmete väljavedu, enim kahanes põlevkivikütteõli eksport.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Lätist. Kaupade sissevedu vähenes enim Venemaalt ja Leedust, kust kahanes kõige rohkem mootorikütuste import. Kaupade sissevedu suurenes enim Poolast, kust kasvas busside import.

Kaupadest toodi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid, transpordivahendeid, mehaanilisi masinaid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim vähenes mootorikütuste ja reeksporditavate buldooserite, laadurite import ning suurenes transpordivahendite sissevedu.