Päevatoimetaja:
Sander Silm
Saada vihje

Ausale inimesele teevad suurimat tuska ehitajad ja reisikorraldajad

Copy
Ehitaja. Foto on illustratiivne.
Ehitaja. Foto on illustratiivne. Foto: Konstantin Sednev

Tarbijad satuvad õiguslikesse vaidlustesse enamasti ootamatult. Millised on tüüpilisemad näited, mille puhul tarbijad vaidlustesse satuvad?

ERGO õigusabikulude kindlustuse ärijuhi Maiko Kalveti sõnul on inimeste jaoks ootamatud nii need olukorrad, kus nendega käitutakse ebaausalt, kui ka need, kui ühel hetkel hakatakse neilt midagi nõudma. «Klassikalised juhtumid on ostu-müügijärgsed vaidlused. Näiteks müüakse maha kinnisvara või auto, kuid ühel hetkel hakkab ostja nõudma varjatud puuduste kompenseerimist. Või alumise korruse korteri kindlustusselts esitab nõude kahju hüvitamiseks ülemise korruse elanikule, kuigi viimase tõttu pole alumisele naabrile kahju tekkinud,» rääkis Kalvet.

Kalvet toob välja kolm elulist juhtuminäidet, kus tarbija on ootamatult sattunud õiguslikku vaidlusesse. 

1. Reisikorraldaja ei soostunud ärajäänud pakettreisi eest raha tagastama 

Seoses eriolukorra väljakuulutamisega riigis tühistas reisikorraldaja ühe perekonna pakettreisi väärtuses 1800 eurot ja keeldus esialgu raha tagastamisest. Reisikorraldaja pakkus perele teatud ajavahemikuks uut reisi, kuid nad soovisid siiski raha tagasi. Lõpuks tagastas reisikorraldaja kõik tasutud reisi osamaksed. 

2.  Ehitaja kadus koos tasutud ettemaksuga

Majaomanik palkas ehitaja tegema renoveerimistöid. Kuna ehitajal puudusid rahalised vahendid töödega alustamiseks, tasus klient talle ettemaksu summas 2500 eurot. Töö pidi valmima kahe kuu jooksul, kuid ehitaja kadus vahepeal mitmeks nädalaks, andis katteta lubadusi, töö ei saanud õigeks ajaks valmis ning ei vastanud kvaliteedile. Lõpuks kadus ehitaja jäljetult ning töö tellijal ei õnnestunud temaga enam ühendust saada. Majaomanik pöördus kohtusse, kus ei saadud ehitajaga kompromissile ning kohus rahuldas majaomaniku nõude täies ulatuses. 

3. Kaupleja pankrotiga kadus ka sealt soetatud spordikell

Ostnud 200-eurose spordikella, avastas ostja sellel peagi olulised puudused. Klient pöördus pretensiooniga kaupleja poole, kes saatis spordikella garantiiremonti. Kuna kaupleja kahe kuu jooksul spordikella ei tagastanud, läks klient ise kauplusesse. Kohapeal selgus, et pood oli läinud pankrotti. Selgus, et kuna kella polnud võimalik parandada, saadeti see vea tuvastamiseks tootjale. Mõne aja pärast teatas remondiettevõte, et nad on otsustanud spordikella asendada uuega. Klient sai vaidluse lõppedes endale uue kella, vaatamata sellele, et kaupleja oli oma tegevuse lõpetanud. 

Tagasi üles