/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2020/10/21/13425885t1h29d1.jpg)
6. novembril jõustuvad seadusemuudatused, mille järel muutub raha kogumine teises sambas uuest aastast vabatahtlikuks. Lisaks küsimusele, kas sambas raha koguda või mitte, tekib juurde teisigi valikuid. Kõik uued võimalused on vabatahtlikud.
Teine sammas on lastud vabaks, mis muutub pensionile mineja jaoks? (5)
Rohkem valikuid pensionieas
Kuigi üldiselt saab uusi valikuid teises sambas kasutada järgmisel aastal, jõustuvad mitmed pensioni väljavõtmist puudutavad muudatused kohe. Kõige olulisem muudatus puudutab pensioni maksmise tingimusi. Kui seni oli pension teisest sambast eluaegne, nagu riiklik vanaduspension, siis nüüd jääb iga inimese enda otsustada, mil viisil oma teise sambasse kogutud raha välja võtta. Lubatud on nii eluaegne kui tähtajaline pension, aga ka kogu raha korraga välja võtta.
«Eluaegse pensioni saamiseks tuleb jätkuvalt sõlmida pensionileping elukindlustusseltsiga. Tähtajalist pensioni pakuvad nii elukindlustusseltsid kui pensionifondid fondipensioni kujul. Fondipensioni või ühekordse väljamakse taotlemiseks saab avalduse esitada pensioniregistri pidajale või kontohaldurile,» selgitab rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov.
«Eluaegse pensioni puhul ei pea inimene muretsema, et tema teise samba raha ühel hetkel ära kulub ja ta enam teisest sambast pensioni ei saa. Tähtajalist pensioni makstakse aga lepingu sõlmimisel kokkulepitud tähtaja saabumiseni. Pärast seda pension teisest sambast lõpeb. Kui pikale perioodile teise samba raha tähtajalise pensioni puhul jaotada, saab igaüks ise otsustada. Mida pikem on tähtaeg, seda väiksem on kuine pension, kuid seda kauem pensioni makstakse ja seda väiksem on oht, et kogutud raha liiga vara otsa saab,» kirjutas ta rahandusministeeriumi blogis.
Tähtaja määramisel tuleb tähele panna, et maksusoodustused jõustuvad jaanuarist 2021. Eluaegne pension ja pikk tähtajaline pension, kus tähtaja määramisel on arvestatud, et see oleks vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate pikkune, on alates jaanuarist 2021 maksuvabad. Lühemate tähtajaliste pensionide puhul ja kogu summa korraga väljavõtmisel tuleb tasuda tulumaksu 10 protsenti. Uuest aastast ei mõjuta teise samba pension enam ka inimese maksuvaba tulu suurust.
Kui teise sambaga liitunud inimene on juba pensionile läinud või teeb seda veel käesoleva aasta lõpus, kohalduvad talle uuest aastast automaatselt uued maksureeglid. Inimese jaoks, kellel on tingimata vaja kogutud raha korraga kätte saada, sõltub tulumaksu suurus sellest, kas ta võtab raha välja veel selle aasta lõpus või uue aasta alguses.
Uuest aastast muutub ka teisest sambast pensionile minemise aeg. Kui seni saab inimene teisest sambas pensionile minna riikliku vanaduspensioni eas, siis jaanuarist muutub see pisut paindlikumaks.
Vanaduspensioni iga tõuseb aastaks 2026 vastavalt sünniaastatele järk-järgult vanusesse 65 ja teise samba pensioniiga on siis 60 aastat. Kuni selle ajani saavadki teisest sambast pensionile jääda kõik inimesed, kes on vähemalt 60-aastased. Alates 2027. aastast hakkab riiklik vanaduspensioni iga sõltuma oodatava eluea muutusest ning vanaduspensioni ea muutudes hakkab muutuma ka teise samba pensioniiga, jäädes sellest viis aastat varasemaks.
Praegused teise samba pensionärid
Inimeste jaoks, kes juba saavad teisest sambast pensioni, ei muutu vaikimisi midagi. Kõik kokku lepitud fondipensionid ja sõlmitud pensionilepingud kehtivad senisel kujul edasi. Küll kohalduvad neile jaanuarist 2021 uued maksureeglid. Sõltuvalt pensioni saamise tingimustest muutub pension kas maksuvabaks või tuleb sellelt tasuda tulumaksu 10 protsenti.
Oma vajadused ja võimalused tuleb hoolega läbi mõelda
Enne valikute tegemist teises sambas tasub läbi mõelda, millised on vanaduspõlves inimese täiendavad sissetulekud ja kas need kestavad elu lõpuni. Selle põhjal saab hinnata, kas teise samba pension võiks olla eluaegne või võib siin rahulduda tähtajalise pensioniga või selle raha sootuks korraga välja võtta.