Ameerika kõige rikkamad töötavad tavaliselt finantssektoris, abielluvad üksteisega ning huvituvad väga poliitikast, kirjutab ajakiri The Economist.
Millega tegelevad kõige rikkamad?
20. jaanuar 2012, 15:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitt Romney ei ole esimene multimiljonär, kes üritab saada USA presidendiks, ega pole ka rikkaim. Rekordiomanik on Ross Perot, kes kulutas presidendiks pürgimisel mõned oma teenitud miljarditest kahel korral – 1992. ja 1996. aastal.
Romney on aga esimene presidendiks pürgija, kes on oma miljonid teeninud finantssektoris.
Kõige rikkama ühe protsendi Ühendriikide elanikkonna leibkonna keskmine sissetulek oli 2008. aastal 1,2 miljonit dollarit. Nad teenivad umbes poole oma sissetulekutest palgana, veerand neist on ise enda tööandjad ning veerandi sissetulekust saavad dividendidest, kapitalikasvust ja rendituludest.
Kõige rohkem ülirikastest (16 protsenti) on professionaalsed meedikud, 8 protsenti juristid. Enim on ülirikaste hulgas kasvanud finantssektoris töötajate osakaal. Kui 1979. aastal oli neid 8 protsenti, siis 2005. aastal juba 13,5 protsenti.
Steve Kaplan Chicago Ülikoolist arvab, et finantssektori osakaalu kasv selgitab peamiselt ka ebavõrdsuse kasvu. Rikkaima ühe protsendi sissetulekute osakaal kerkis 2007. aastal 80 aasta kõrgeimale tasemele 23,5 protsendini. Kaks aastat hiljem, kui finantssektor oli kokku kukkunud, langes ka ülirikaste sissetuleku osakaal 17,6 protsendini.
Kaplan ja Joshua Rauh Northwersterni ülikoolist märgivad, et investeerimispankurite, ettevõtlusjuristide, riskifondide ja erakapitalifirmade juhid on kõige suuremate töötasusaajate eesotsas. 2009. aastal oli 25 kõige enam teeninud riskifondide investori sissetulekud üle 25 miljardi dollari, mis on umbes kuus korda enam kui S&P 500 indeksisse kuuluvate ettevõtete juhid kokku.
Üha enam ülirikkaid abiellub üksteisega. Kui 1979. aastal kuulusid nende partneritest sinikraede või teenindussektorite töötajate hulka 7,9 protsenti kõige rikkamatest, siis 2005. aastaks oli nende osakaal langenud 6,4 protsendini. Finantssektori või õigussektoris töötavate osakaal kerkis samal ajal aga 3,5 protsendilt 8,8-le.