Millest unistavad kirglikud õllesõbrad? Eks ikka oma õlletehasest! Tankeri looja Jaanis Tammela ja Ameerika käsitööõllede pealinnast San Diegost pärit Ryan Suske on ühe oma suure unistuse täitnud – nad on loonud Eesti ühe tuntuima käsitööõlle brändi Tanker.
«Tegin aeg-ajalt endale kodus õlut, aga töö kõrvalt. Sõprade ringkond läks suuremaks, tarbijaid tuli juurde ja lõpuks avastasin end juba ühelt laadalt õlut müümas. Läks nii hästi, et mõtlesin, et teeks midagi muud, kui istuks üheksast viieni kontoris!» meenutas Tankeri algusaastaid Jaanis Tammela, kes oli kodus erinevate maitsete loomisega kätt harjutanud juba kümmekond aastat.
Esimesed katsetused olid sellised, mis leidsid oma lõpu kanalisatsioonis. Iga korraga läks tulemus aga paremaks. 2000. aastal pani ta oma pulmade tarbeks kodugaraažis käima 50-liitrise õllevaadi ja pulmakülalised jäid tulemusega enamgi kui rahule. Pärast seda sai kirglikust hobist tema igapäeva osa. Ta üritas iga korraga üha rohkem ja kvaliteetsemat õlut toota ja õppida.
Ühel hetkel avastas ta, et auto garaaži enam ei mahugi, sest seal saab väga hästi hoopis õlut teha. Esimest korda Ameerikas käies, kui oli võimalus kodus pruulitud õlut võrrelda teiste käsitööõlledega, tekkis mehel arusaam, et tal on lootust. «Lõpuks oli meil garaažis samasugune süsteem nagu meil esimeses Tankeri tehases. Vajadus paremaks saada ja sisemine sund oli väga tugev. See viis edasi,» meenutas Tammela, kelle kodugaraaži õlletootmisega liitus ka sõber Ryan.
Mustlaspruulikojana
Ühel hetkel selgus, et kodus tehtavad õlled on väga head. «Tekkis küsimus, ehk peaks need ka poodi panema?» Enne seda polnud ükski väikeõlletootja suutnud poodidesse murda, käsitööõllede turgu kui sellist sel ajal veel polnud.
2014. aastal kodupruulijate ühisüritustel Tallinnas ristusid Ryani ja Jaanise teed Ants Laidamiga. Viimasel oli selleks hetkeks välja töötatud oma kaubamärk Tanker, mis tegutses mustlaspruulikojana. Esimesed Tankeri õlled on villitud hoopis Õllenaudi pruulikojas.
«Kiirelt jõudsime arusaamisele, et väikest kogust õlut ei ole mõtet korraga keeta, sest aeg, mis kulub 50 liitri või 1000 liitri pruulimiseks on umbes samas suurusjärgus. Seega otsustasime ehitada Vaita piisavalt suure pruulikoja, mis suudaks kustutada nii meie sõprade kui ka nende sõprade sõprade janu,» avaldas Tammela, kes on tegelikult õppinud hoopis inseneriks ja 15 aastat ühes telekommunikatsiooniettevõttes töötanud. Elu oli põnev, aga lõpuks jäi siiski eneseteostusest puudu. Igav hakkas.
«Tagantjärele mõeldes võib öelda, et töötasin natuke liiga kaua ühe koha peal, see kasvatab juured alla. Soov midagi ise teha oli pidevalt, mitmeid mõtteid käis läbi. Tegime erinevaid katsetusi nii mobiilirakenduste kui ka erinevate platvormidega,» meenutas Tammela, kes üsna kiiresti otsustas, et selleks, et Tankeriga midagi ära teha, on vaja loobuda palgatööst. Hirmu tal selle ees polnud.
«Muidugi, iga muutus on raske, aga see ei olnud väga. Ma ei mõelnud mitu korda. Ei olnud seda hirmu, et kui ei tööta, siis enam tööle tagasi ei saa – olin siis ja ka nüüd veendunud, et maailmas on nii palju asju teha, et küll kuidagi saame hakkama,» lisas Tammela, kes ettevõttega alustamise ajaks oli kogunud palgatööl olles varusid. Ta müüs ka oma aktsiad ja optsioonid maha, kuigi need olid mõeldud pensionisambaks. Püsikulud viidi võimalikult madalaks ja lootust sisendas ka see, et peres oli kaks töötajat. Esimesel aastal palka endale ei makstud, aga Tanker läks hästi käima.
«Meil polnud vaja vireleda, õnneks saime kiirelt asja tööle,» meenutas ta. Paljuski tänu sellele, et oma ettevõtet käivitades töötati selle kallal hommikust õhtuni.
Kümme ametit korraga
Esialgu on alustava ettevõtjana vaja pidada kümmet erinevat ametit –alates turundus- ja müügijuhist ja lõpetades tootmise ja ekspordiga. «Tegelikult on just kasvu haldamine hästi raske, kodutegijast, algsest käsitsi väikse partii pudelisse panemisest on saanud tootmise juhtimine, selline, mida ei osanud ettegi kujutada,» avaldas Tammela.
Paljuski aitas kiirel ja keerulisel ajal toime tulla eesmärk. Kõik kolm meest teadsid, kuhu nad tahavad jõuda ja mida selleks on vaja teha. Selleks, et erinevad ametid selgeks saada, on vaja neid praktiseerida. Nii oligi ka Tammela esimestel kuudel rakkes hoopis riigibürokraatiast tulenevate nõuete täitmisega.
Ka ametnike jaoks oli tookord väiketootmine veel suhteliselt uus teema ning nõuded alkoholi tootmisele veidi karmimad kui täna. Kõikide lubade saamiseks sai selgeks õpitud nii toidutehnoloogi kui ka raamatupidaja ametid. Hiljem lisandus sinna nimekirja veel üheksa ametit.
«Iga asjaga on vaja järjepidevust. Tundsin, et ülikooli pusimisest oli kõvasti abi, mõistsin, et saan iga asjaga hakkama. Kõik on võimalik selgeks õppida. Esialgu oli õhinapõhisus niivõrd kõva, et elasime sisulisalt kohapeal ja tegime hommikust õhtuni tööd. See oli raske, aga samal ajal ka väga ilus aeg,» lisas Tammela lõpetuseks.
KOMMENTAAR
Kuidas alustava ettevõtjana mitte läbi põleda?
Mihkel Joasoo, Tele2 coach
Ettevõttega alustamine on põnev protsess, mis vajab palju energiat ja mõjutab teatud määral kogu elu. Kõik inimesed on oma eelduste ja olukordadega erinevad, kuid alustuseks soovitaksin selles tormis püsti püsimiseks:
Mis on eneseteadlikkus ja miks see vajalik on? Kui suudad sõnadesse panna näiteks enda isiklikke andeid, tugevusi, eelistatud õppeviise ja oma väärtusi, siis lahenevad mitmed keerulised otsused justkui iseenesest ning väheneb tõenäosus, et jooksed mitu korda vastu sama seina. Selline teadlikkus nõuab aja mahavõtmist, et reflekteerida ja kogetu põhjal järeldusi teha.
Teadliku energiahalduse jaoks soovitan raamistikku 2003. aasta raamatust «The Power of Full Engagement». See annab kasuliku mõttemudeli jätkusuutlikuks soorituseks vajalikest energiaharjumustest. Kui kulutad energiat, tuleb seda ka teadlikult taastada – nii füüsilise, emotsionaalse, mentaalse kui ka spirituaalse energia puhul. Sellistel teemadel saab õla alla panna näiteks professionaalne coach või mentor. Üksi võib selles tormis olla keeruline näha seda, kuhu oma alusega parasjagu triivid. Tõsisemal noodil, ületöötamise ja läbipõlemise kahtlusega, soovitan julgelt pöörduda oma perearsti poole ja konsulteerida vaimse tervise spetsialistiga. Kõigepealt endale hapnikumask ette ja siis teistele väärtust looma!