Teise samba reform sai rohelise tule

Riigikohtu üldkogu andis vastuse kohustusliku kogumispensioni reformi põhiseaduslikkuse kohta. Foto: Kristjan Teedema

Ehkki oli arvata, et riigikohtu otsus presidendi taotluse kohta kuulutada teise samba pensionireformi seadus põhiseaduse vastaseks tuleb raskelt, oli tegelik lahend pigem üllatav. Olid ju need, kes söandasid varem avalikult otsust prognoosida, pigem arvamusel, et riigikohus kuulutab pensionireformi seaduse põhiseaduse vastaseks. Aga kohtusüsteemi kõrgeim aste lükkas presidendi taotluse tagasi ja riigipea kuulutas pensionireformi seaduse eile seejärel ka välja. Seega on inimestel uuest aastast õigus teise samba pensionifondidest raha välja võtta ning seda kas ise edasi investeerima hakata või lihtsalt laiaks lüüa.

Riigikohtu esimehe Villu Kõve sõnul tekitas otsus palju vaidlusi: «Eriarvamusele jäänud kohtunikke on seitse, konkureerivaid arvamusi on kaheksa.» Otsus võeti seega vastu häälteenamusega 12:7, aga poolt olevad kohtunikud esitasid konkureeriva arvamuse, mis tähendab, et nad olid küll lõppotsusega nõus, aga nende argumentatsioon erines lõppotsuses toodust.

Selles, et hulk kohtunikke riigikohtu otsusega päri pole, pole midagi erandlikku.

«Vähe on suuri otsuseid, mis võetakse riigikohtus täieliku konsensusega vastu,» selgitas Kõva.

Kaheksa aastat tagasi, 2012. aastal oli selliseks vastuoluliseks otsuseks Eesti ühinemine Euroopa Stabiilsusfondiga (ESM), mille vaidlustas toonane õiguskantsler Indrek Teder. Riigikohus jättis ühe hääle enamusega õiguskantsleri taotluse rahuldamata ning kuulutas ühinemislepingu põhiseadusega kooskõlas olevaks.

Teine napi häälteenamusega üldkogu otsus tehti 2018. aastal ja see puudutas samasooliste elamisloa kohtuasja.