Praegu on väga palju ümberringi n-ö looduslikku lähenemist, konkurents on turul küllaltki tihe. Tihtipeale sõna „looduslik“ mõne toote juures ei pruugi tähendada, et ta päriselt looduslik oleks, sest kui koostisosi vaadata ja lugeda, on seal ikkagi sulfaate, parabeene ja šampoonides silikooni — esialgu tundub, et toode on väga hea, juuksed jäävad siledaks, aga tegelikult teeb see ju hoopis juustele kihi, mis ei lase läbi hapnikku ja muid juustele vajalikke aineid. Seda kõike tuleb osata teada, tavatarbijale piisab sellest, et pakendil on kirjas „looduslik“. Millele soovitate kindlasti koostist lugedes tähelepanu pöörata? Kuidas siis ikkagi aru saada, kas toode on tõesti meile kasulik ja looduslik, või ainult näiliselt?
Lühikene, kiire ja aus vastus on, et olenemata, mida tootja lubab tarbijale, toode on või teeb, siis kõik taandub suuresti katsetamisele ja googeldamisele, et millist tagasisidet teised tarbijad toote kohta on andnud. Iga inimese nahk ja juuksed on erinevad, mille vajadus ajas muutub. Aina rohkem teevad suured ettevõtted maailmas selles osas lobitööd, et saada uusi õigusi, mida sõnale „looduslik“ võib tootele omistada. Üks trikk, mida paljud šampoonide masstootjad teevad, on see, et nad toovad pakendil välja, et toode sisaldab komponenti, mis on 100% looduslik. Rõhutan, et sisaldab komponenti ehk üks komponent kogu sisust on looduslik. Küll aga tuuakse see suurelt pakendil välja nii, et tarbijal tekiks ekslik arvamus, et kogu toode on looduslik. Aestis oleme mõistnud, et see toodete virvarr on tarbijale segadust tekitav, milline toode kellelegi sobida võiks ja oleme loomas süsteemi, mis aitaks inimestel paremini ilumaailmas toodete lõikes orienteeruda.