Tundsin ühel hetkel, et tahaks karjääri osas sootuks midagi muud teha. Mida täpselt, ei osanud ka ise öelda. Mingi aeg küsisin endalt, et midagi pidi ju olema, mida ma nooremana väga teha tahtsin. Selliselt arutledes jõudsingi moedisainini, sest olen endale ise riideid ja aksessuaare valmistanud juba põhikoolist alates, sh tuuninud ka jalatseid.
Mida see Teie jaoks tähendas? Kuidas sellest ideest äri välja kasvas?
Kõik ettevalmistused oma äri käivitamiseks, alustades äriplaanist kuni täiendõppe kursusteni, toimusid veel n-ö päevatööd tehes. Näiteks üks suvine puhkus kulus jalatsidisaini kursuse peale, mis toimus Londoni College of Fashionis ning terve semester EBSis Avatud Ülikoolis ettevõtlusega seotud aineid õppides.
Kui lihtne või keeruline on Eestis tulla jalatsite valdkonnas turule? Ja just nii, et neid jalanõusid ka ise toota. On huvilisi ja ostjaid piisavalt?
Eestis toodetakse jalatseid ainult paaris üksikus ettevõttes. Läks õnneks, et jalatsite tootja Samelin oli nõus tegelema pisikese KIRA projektiga versus suured hanked, millega ettevõte igapäevaselt muidu tegeleb. Ilmselt kõnetas Samelini uudne lähenemine ja keskkonna aspekt. Olen selle eest Samelinile, eesotsas Leida Kikkale väga tänulik. Mis huvilistesse puutub, siis eestlased on pigem keskkonnateadlikud, mistõttu võib öelda, et ostjaid jagub.
Saab jalatseid tootes siis n-ö ära elada?
KIRA bränd on üle aasta vana. Sellest lõviosa on kulunud tootearendusele, sest paraku on taaskasutatud materjalid veel suhteliselt uus valdkond ja kõiki asju tuleb katsetada ja testida. Nüüd, kui meie prototüübid on lõpuks valmis tootmiseks ning saame oma müügiplaane ellu hakata viima, võib sellest ära elada küll.