Sisuturundus
Eestlased valmistavad vanadest rehvidest ja plastpudelitest jalatseid
/nginx/o/2020/10/19/13421397t1h9f45.jpg)
Aina enam on hakatud tootearenduse juures mõtlema jätkusuutlikkusele ja et kõik see, kuidas ja mis materjalist toode valmib, milline on selle lugu ning kes seda valmistab, oleks täpselt teada. Tartus peamiselt baleriinasid valmistava KIRA tegevjuht ja kaasasutaja Sirli Ratasepp räägib lähemalt, kui lihtne või keeruline on Eestis tulla jalatsite tootmise ideega turule, mida taaskasutatud materjalidest kingade valmistamine endast täpsemalt kujutab ning kuidas eestlased seda tänapäeval hindavad.
Millised kingad baleriinad on?
Baleriina on üks alahinnatumaid kingi moemaailmas, kuid samas on ta asendamatu. Need ilma kontsata ajatu välimusega naiste madalad kingad sobivad hästi kokku nii kleidi kui teksaga. Talvisel ajal võib baleriinasid kanda tööl olles sisejalatsina ja suvisel ajal õues. Baleriinade ajatu välimus on inspireeritud ikoonilisest Audrey Hepburni stiilist.
Kuidas Te selle ideeni jõudsite, et hakata tootma baleriinasid ja mitte lihtsalt, vaid taaskasutatavatest materjalidest?
Olles töötanud rahvusvahelises kaubandusettevõttes ja nähes, kui palju me tarbime (ebavajalikku), kui lühike on üldiselt toodete eluiga ning kui palju on olemas rõiva- ja jalatsibrände, millel tihti peale visuaali puudub oma lugu, tekkis mõte, et mis oleks kui… Kui oleks moebränd, mis päriselt lahendaks ära mõne probleemi, mis oleks läbipaistev, et teaksime, kes need tooted valmistas ja mis materjalidest ning et need oleksid ka päriselt vastupidavad. Idee teha midagi täiesti ajatut ja praktilist, kuid taaskasutatud materjalidest sündis osaliselt vajadusest lahendada ära probleem, et igapäevaseks kasutamiseks mõeldud lihtsad jalatsid, nagu baleriinad, võiksid kesta rohkem kui ainult ühe hooaja ning et need oleksid ühtviisi head nii kandja jalale kui ka keskkonnale. Kogu kontseptsiooni aitas luua Liis Hainla.
Mainisite, et töötasite enne ühes rahvusvahelises kaubandusettevõttes, kuidas Teil huvi konkreetselt just kingade tootmise vastu tekkis? Kui palju sellega eelnevalt kokku puutusite?
Tundsin ühel hetkel, et tahaks karjääri osas sootuks midagi muud teha. Mida täpselt, ei osanud ka ise öelda. Mingi aeg küsisin endalt, et midagi pidi ju olema, mida ma nooremana väga teha tahtsin. Selliselt arutledes jõudsingi moedisainini, sest olen endale ise riideid ja aksessuaare valmistanud juba põhikoolist alates, sh tuuninud ka jalatseid.
Mida see Teie jaoks tähendas? Kuidas sellest ideest äri välja kasvas?
Kõik ettevalmistused oma äri käivitamiseks, alustades äriplaanist kuni täiendõppe kursusteni, toimusid veel n-ö päevatööd tehes. Näiteks üks suvine puhkus kulus jalatsidisaini kursuse peale, mis toimus Londoni College of Fashionis ning terve semester EBSis Avatud Ülikoolis ettevõtlusega seotud aineid õppides.
Kui lihtne või keeruline on Eestis tulla jalatsite valdkonnas turule? Ja just nii, et neid jalanõusid ka ise toota. On huvilisi ja ostjaid piisavalt?
Eestis toodetakse jalatseid ainult paaris üksikus ettevõttes. Läks õnneks, et jalatsite tootja Samelin oli nõus tegelema pisikese KIRA projektiga versus suured hanked, millega ettevõte igapäevaselt muidu tegeleb. Ilmselt kõnetas Samelini uudne lähenemine ja keskkonna aspekt. Olen selle eest Samelinile, eesotsas Leida Kikkale väga tänulik. Mis huvilistesse puutub, siis eestlased on pigem keskkonnateadlikud, mistõttu võib öelda, et ostjaid jagub.
Saab jalatseid tootes siis n-ö ära elada?
KIRA bränd on üle aasta vana. Sellest lõviosa on kulunud tootearendusele, sest paraku on taaskasutatud materjalid veel suhteliselt uus valdkond ja kõiki asju tuleb katsetada ja testida. Nüüd, kui meie prototüübid on lõpuks valmis tootmiseks ning saame oma müügiplaane ellu hakata viima, võib sellest ära elada küll.
Kui palju tootjad tänapäeval sellele rõhku panevad, et tootmine ja kogu protsess oleks võimalikult keskkonnasõbralik?
Mida aeg edasi, seda enam on hakanud tootjad tähelepanu pöörama keskkonnale. Mul on hea meel, et on olemas nii palju moebrände, kes mõtlevad KIRAga samamoodi. Samas on ka kahju, et sõna «jätkusuutlik» armastatakse kasutada ka siis, kui kogu tootmise protsessist on vaid õige pisike osa ka päriselt jätkusuutlik.
Te olete vanu rehve kasutanud jalatsite välistaldade tootmiseks — milliseid n-ö ekstreemseid lahendusi veel katsetanud olete?
Nii oma baleriinade juures kui ka oktoobri lõpus turule tuleva KIRA saapa juures kasutame plastpudelitest tehtud vilti. See on nii mõnus ja pehme ning kunagi ei ütleks, et see materjal oleks varem olnud plasttaara.
Milline on siiani kõige keerulisem töö olnud?
Tootearendus. Kui esialgu tundub lihtne, et hakkan tootma midagi täiesti klassikalist ja ajatut, kuid kasutan selleks ainult materjale, millel on olnud eelnev elu, siis üsna pea selgub, et tegelikult see pole üldse lihtne.
Kui võtame näiteks vanade rehvide taaskasutuse — kui palju tööd ja vaeva selle taha jääb? Mida selleks eelnevalt tegema peab, et see rehv lõpuks kinga välistallaks saaks?
Vanast rehvist jalatsi tallaks saamiseks kulutas meie partner aastaid arendustööd ning need erilised tehnoloogiad on rahvusvaheliste patentidega kaitstud. Lühidalt näeb protsess välja selline, et rehv puhastatakse, lõigatakse ribadeks ja eemaldatakse traadid.
Kuidas Teile üldiselt tundub, milline klient eestlane on, kas hindab seda panust — jätkusuutlikkust, läbipaistvust, et kes tegi, kus tegi ja millest tegi — või pigem vaadatakse ainult hinda ja eelistatakse kõige soodsamat lahendust?
Mul on nii hea meel, et eestlased on nii soojalt KIRA vastu võtnud. Mitte kunagi ühegi teise ettevõtmisega varem pole ma saanud nii ilusat tagasisidet kui nüüd KIRAga. Inimesed kirjutavad meile ning kiidavad eelkõige ettevõtte kontseptsiooni, kuid ka toodet ennast. On piisavalt neid, keda meie väärtused kõnetavad ja ka inimesi, kes kipuvad arvama, et mis see maailma perspektiivis ikka muudab. Kardan, et sarnase paralleeli võib tõmmata ka prügisorteerimise ja taara kogumise osas. Muutus algab ikkagi iseendast ja kokkuvõttes iga väike tegu loeb.
Kui aga natuke edasi vaadata, siis mis on KIRA soovid lähitulevikuks? Millest unistate?
KIRA suurem unistus on juhtida tähelepanu ületarbimisele ja selle keskkonnamõjule. Peame tarbima targalt ja eelistama kvaliteeti kvantiteedile. Meil seisab lähikuudel ees mitu rahvusvahelist liftikõne üritusel osalemist, kuhu meid on pitch'ima kutsutud. Mis sellest välja tuleb, ei tea, kuid põnev igal juhul. Septembris alustasime koostööd Eesti Kunstiakadeemiaga, mille tulemusena sünnib sügis-talvine jalats, kus on ühendatud disain ning kõige uuemad ja innovaatilisemad materjalid. Projektile pani õla alla EAS. Oleme olnud mõned kuud Tallinna Loomeinkubaatori programmis, kust on alguse saanud palju huvitavaid koostöid. Nende rikkalik koolituste valik ning mentorlusprogramm on tõesti aidanud ettevõttel edasi liikuda. Samuti oleme praegu ülimalt elevil, kuna turule on tulemas KIRA saabas, mille eelmüük algab oktoobri viimasel nädalal. Kõigi meie toodetega saab tutvuda kodulehel kirashoes.com.
