Skip to footer
Päevatoimetaja:
Angelina Täker
Saada vihje

Lugeja fotod Elektritõukerataste liiklussõbralikkus on küsimärgi all (7)

Linnapildis jäävad tihti silma ülbelt pargitud elektritõukerattad. Lohakalt vedelema jäetud tõukerattad pole ainult tüütud, vaid kujutavad endast ka ohtu.

Eriti ohtlikud on hooletult pargitud elektritõukerattad vaegnägijatele ja pimedatele. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevjuhi Helen Künnapi sõnul on hooletult pargitud tõukerattad uus väga tõsine probleem. «Kindlasti ei teavitata mind igast juhtumist, kuid vähemalt kord nädalas saame teate sellest, et vaegnägija on elektritõukeratta otsa koperdanud ning viga saanud,» rääkis Künnap. Samas toonitas ta, et probleem ei puuduta kindlasti vaid vaegnägijaid. Tihti võib märgata, kuidas väikelaste emad peavad elektritõukerattast möödumiseks vankriga manööverdama.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti Haabersti piirkonna peainspektor Talehh Gusseinov toob ühe ohtliku paigana välja loomaaia ja selle läheduses oleva bussipeatuse ümbruse. «Seal on niigi kitsas, inimesed ootavad bussi ja ümberringi vedelevad tõukerattad teevad jalakäijatele möödumise eriti keeruliseks. Olen näinud, kuidas vankritega emad peavad teel lebavatest tõukeratastest mööda põikama ja osaliselt üle haljasala sõitma,» rääkis Gusseinov.

Teine murekoht on tema sõnul rataste tihedalt üksteise kõrvale parkimine. «Kui üks ratas kukub, siis tekib doominoefekt ja kukuvad kõik rivis olevad rattad. Olin tunnistajaks, kus ema koos oma kahe lapsega jalutas pargitud tõukerataste reast mööda. Pruukis emal vaid korraks vankris olevale lapsele tähelepanu suunata, kui teine juba kättpidi rataste rivi kallal toimetas ja muidugi need ka kohe kukkusid. Õnneks ei kukkunud rasked rattad lapsele peale – see oli väga õnnelik õnnetus,» lausu Gusseinov.

Tuule pressiesindaja Victoria Tääkeri ütlust mööda on hooletult pargitud tõukerataste probleem vähenemas ning inimesed arvestavad üha enam kaasliiklejatega. Küll aga tunnistab ta, et valesti pargitud tõukerattaid võib ikkagi siin-seal kohata, näiteks prügikastide peal, elektripostide küljes, garaažides, autodes või trepikodades.

Tääkeri sõnul on positiivne, et inimesed rikkumistest teada annavad, kuid politsei asemel võiks teavitada hoopis ettevõtet. Lenkstangil asetseva QR-koodi alla kirjutatud ID kaudu saab ettevõte viimase sõitjaga kontakti võtta ning seejärel probleemiga tegeleda.

Kui aga tõukeratas on pargitud näiteks sissesõiduteele või välisukse ette, võib ratta signalisatsioonist hoolimata julgesti teelt ära tõsta. Signalisatsioon hakkab tõukeratast liigutades karjuma, kuid jääb järele, kui ratas taas stabiilselt maapinnal on.

Tääkeri hinnangul ei ole elektritõukerataste parkimist siiski karmistada vaja. «Mõnes linnas kasutatakse parkimistsooni, kuid see on kliendi jaoks ebamugav. Sellisel juhul on mobiilirakenduses kuvatud alad, kuhu saab tõukeratta parkida ning kodu- või kontoriukse ette parkimine muutub raskendatuks. Inimesi peaks hoopis õpetama tõukerattaid kohtlema sarnaselt jalgrattale. Jalgratast ei pargi inimene keset kõnni- või sõiduteed, samamoodi ei peaks parkima ka tõukeratast. Kõik algab liiklusõpetusest, mis loob ka liikluskultuuri,» rääkis Tääker.

Bolti pressiesindaja Jaan Lašmanovi sõnul peab elektritõukeratas eduka sõidu lõpus korrektselt pargitud saama. Ideaalis võiks tõukeratta parkida jalgrattaparkla kõrvale, aga kui seda läheduses ei ole, siis kõnnitee serva või autoteest kaugemale maja äärde. Lašmanovi sõnul võetakse valesti parkinud kliendiga vajadusel ühendust ning äärmisel juhul on võimalik klient platvormilt blokeerida. Seda on juba ka tehtud.

Politsei- ja piirivalveamet on sel aastal registreerinud 33 tõukeratturite osalusel toimunud liiklusõnnetust.

Kommentaarid (7)
Tagasi üles