Kes meist ei mäletaks neid mõnusalt magusaid ja krõbedaid vahvleid, mida sai lapsepõlves vanaema juures nauditud. 2015. aastal otsustasid kaks sõbrannat, et retrovahvlitel on paras aeg comeback’i teha ja sündis tänaseks pealinlaste südamed võitnud Vahvlihaldjad.
Vahvlihaldjate tegevjuht Liisel Vatsel meenutas, et ettevõtmise idee tuli tema sõbrannal, kes pakkus sel hetkel lapsehoolduspuhkusel olnud Vatselile välja, et võiks midagi teha. «Idee tundus põnev ja teist väljakutset mul sel hetkel polnud. Tundsin, et jaksaks midagi teha küll,» sõnas Vatsel. Järgneva võib kokku võtta sõnapaariga: mõeldud, tehtud! Juba samal õhtul pärast sõbrannaga vestlemist mõtles Vatsel välja ettevõtte nime, disainis logo ja lõi Facebooki lehe. Paar päeva hiljem olid sõbrannad juba valmis oma esimesi tellimusi vastu võtma. Muide, vahvlite retsept, mida nad kasutavad tänaseni, pärineb Liisel Vatseli vanaemalt. Juba mõni nädal pärast Vahvlihaldjate sündi küpsetasid Vahvlihaldjad 14 tundi päevas vahvleid ja viisid isiklikult tellimusi kohale. Alguses tuligi kõike ise teha: küpsetada, turundada, transportida, raamatupidamist teha.
Mõne aasta eest avanes võimalus avada Tallinnas Balti jaama turul väike kohvik. Äriplaani kirjutades sai aga kiirelt selgeks, et pelgalt vahvlite müügiga üüri ei maksa. Otsustati tootevalikut suurendada ja esialgu osteti muid maiuseid sisse teistelt väiketootjatelt. Järk-järgult toodi aga uusi teadmisi ja oskusi ettevõttesse sisse ning nüüd valmistavad Vahvlihaldjad kõik oma tooted ise.
Need, kes on Vahvlihaldjate vahvleid mekkinud, teavad, et tegemist on mõnusalt krõmpsuvate maiustega. Vatseli sõnul saavutavad vahvlid oma krõbeduse tänu Volta tehase vahvlimasinatele, mida nad kasutavad. «Neid masinaid enam ei toodeta, seega need on meie jaoks üsna rariteetne kaup,» muigas Vatsel. Tihtilugu käivad nad antiigipoodidest Volta masinaid otsimas ja ostmas. Aja jooksul on katsetatud ka teisi masinaid, ent Volta omadega on tulemus siiski parim.
Täna läheb Vahvlihaldjatel Vatseli sõnul hästi. Ettevõttes on neli töötajat ja tegutsetakse pideva arengu eesmärgil. Vatsel rääkis, et tema hinnangul pole Vahvlihaldjad veel päris valmis, mistõttu õpitakse pidevalt, kuidas teha asju veelgi paremini, ilusamini ja professionaalsemalt. Üha enam mõtlevad nad ka sellele, et sortimendis võiks püsivalt olla valikuid ka näiteks veganitele ja neile, kel on gluteenitalumatus.
Kuigi Vahvlihaldjate populaarseimaks tooteks on endiselt retrovahvel, on nende üheks värskeimaks väljakutseks tortide valmistamine. Vahvlihaldjate kondiitritel on juba kogunenud palju erinevaid ideid, mida veel võiks tootevalikusse lisada. Lähiaastatel on plaanis avada ka e-keskkond, kus klient saab sisuliselt tükkhaaval oma tordi virtuaalselt kokku panna ja Vahvlihaldjad teostavad selle. See tähendab, et valida saab kõike alates biskviidist kuni selleni, mitu makrooni võiks tordi peal olla.
Vahvlihaldjate tulevikuplaanidesse kuulub näiteks väike kohvik mõnes teises Eesti linnas. «Oleme siiani keskendunud peamiselt Tallinnale, aga huvitav väljakutse oleks avada kohvik mõnes teises linnas,» rääkis Vatsel. Põhifookus nii praegu kui ka tulevikus on toodete ja töötajate pidev arendamine ja kliendibaasi suurendamine.
Vatsel usub, et Vahvlihaldjaid saatis kohe algusest niivõrd suur edu suuresti seetõttu, et nad leidsid mooduse, kuidas eristuda: Eestis sel hetkel veel n-ö roosa nišši keegi ei täitnud. Brändi roosa toon on tingitud ettevõtte nimest ja selle juurde on jäädud tänaseni. Vatsel ütles, et talle meeldib öelda, et Vahvlihaldjatel on kõige roosamad maiustused. Tema sõnul eristab neid konkurentidest ju see, et nad on oma esialgsele nägemusele truuks jäänud.
Millest alustada?
Kui sul on idee või hobi, millest võiks välja kasvada äri, siis kuidas alustada? Liisel Vatseli sõnul tuleb lihtsalt teha see esimene samm. «Ei tohi lasta ennast ideest välja rääkida. Tihti me teeme seda endale ise: üritame end ümber veenda ja kahtleme oma võimetes ideed ellu viia. Kui mõte tuleb, peab lihtsalt pihta hakkama,» nentis Vatsel ja lisas, et oma ideest peab vaimustuma. Kui kirge pole, siis on ka alustamise protsess keeruline. Vatseli sõnul teeb tema ka täna, viis aastat hiljem, Vahvlihaldjatega seonduvaid asju suure kirega. Kui on vaja pühapäeval torti kokku panna, siis ta ei tee seda kunagi tülpimisega. «Teen seda siiamaani armastusega positiivse tagasiside vastu. Kõige rohkem innustab see, kui klient saadab tordist pildi ja räägib sellest, kui rahule sünnipäevalaps jäi. Nii tunduvad ka kõige argisemad päevad päikeselisemad.»
