«Kui salvestada suudetakse anonüümselt, siis ei ole tegemist isikuandmetega ning tänu sellele saab vältida suurt hulka isikuandmete töötlemisele kehtivaid reegleid,» soovitas Ojaver.
4. Kaamerad tuleb tööruumides suunata vaid põhjendatud kohtadesse
Töötajatel peaks säilima puhkeala, kus on võimalik kaamerate vaateväljast lahkuda. Samuti ei ole aktsepteeritav tualett-, riietus- või pesemisruumide filmimine.
Kui eesmärgiks on näiteks sularaha seifi turvakaameraga valve, siis ei ole alati põhjendatud kogu ruumi jäädvustamine ning tuleks mõelda, kas sama eesmärki on võimalik saavutada ainult seifi jäädvustamisega.
5. Salvestiste kasutusala tagantjärele laiendamine ei ole lubatud
Turvakaamera ja töötaja töölepingu täitmise jälgimine kaameraga on kaks erinevat asja, rõhutas Andres Ojaver. «Ei ole aktsepteeritav, kui töökorralduse reeglites on juttu vaid turvalisuse ja ohutuse eesmärgil kaamerate kasutamisest, kuid tegelikkuses mõõdetakse nendega ka töötajate töökohal viibitud aega,» ütles Ojaver.
Sellised eesmärgid tuleb kehtestada ja teavitada neist töötajaid enne, kui vastava tegevusega algust tehakse. Töölepingulistes vaidlustes jääb vastasel korral suure tõenäosusega õigus töötajale.
6. Salvestisi tuleb säilitada minimaalselt ja turvaliselt
Sageli võetakse kaamerad kasutusele nii, et salvestiste säilitusajad tulenevad kasutusele võetud tarkvara vaikimisi seadetest. See ei pruugi aga sobida sõnastatud eesmärkidega. Mõistlik on seadistada salvestiste säilitamise aeg põhimõttel, et eesmärke on võimalik täita, kuna kauem hoidmine on liigne risk.
«Turvakaamerate puhul võiks kaaluda ühe kuu pikkust tähtaega. Selle ajaga tulevad suure tõenäosusega turvalisust puudutavad vahejuhtumid ilmsiks ning seejärel on juhtumiga seotud väljavõtet võimalik pikemalt säilitada, kuna tegemist on tõendiga vaidluste lahendamiseks,» soovitas Ojaver.