Millele kindlustuslepingut sõlmides kindlasti tähelepanu pöörata?

Kodukindlustuslepingut sõlmides tasub tähelepanelik olla. Foto: Pexels / CC0 Licence

Tormis purunenud katus, veekahjustustega eluruum, vandaalidele ette jäänud kodu ja tulekahjus hävinenud eluase on kõik kodukindlustuse juhtumid, kus koduomanikule tagatakse rahalised vahendid. Loodusnähtuste ja ajaga lagunema hakanud koduste esemete osas aga pilt nii mustvalge ei ole. Seesami varakindlustuse esindaja Dagmar Gilden selgitab, millele kindlustuslepingut sõlmides kindlasti tähelepanu pöörata.

Parim viis end ootamatuste eest kaitsta on enne lepingu sõlmimist teha selgeks, mis on ja mis ei ole kindlustatud; milliste sündmuste puhul kahju hüvitatakse ja milliste puhul mitte ning millised on kliendi kohustused, et kindlustuskaitse kehtiks.

Korrektsed andmed kodu kohta

Kindlustatava kodu andmed ei tohi oluliselt erineda lepingus märgitust. Näiteks on hoone pindala reaalsuses suurem, kui lepingus märgitud, või on hoone konstruktsioon valesti märgitud. Poliisil olevad andmed tuleb alati hoolikalt üle vaadata ning küsimuste korral kindlustusandja esindaja poole pöörduda.

Kodu vajab pidevat hoolt

Kui 10 ja enam aastat vana pesumasin, külmkapp või teler enam tööle ei hakka, siis on enamasti põhjuseks eseme kulumine ja väsimine, mida kindlustusjuhtumiks ei loeta.

Sama kehtib hoone enda kulumise, mädanemise ja väsimise kohta. Kui pool sajandit vana eterniitkatus mureneb, katuse räästalaudade kasutusiga on läbi saanud ja need kukuvad küljest ning põrand vajub, sest põrandaalused laagid on mädanenud, ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Sama kehtib ka aastakümnetega rooste läinud veetoru purunemise kohta.

Jälgi ohutusnõudeid

Varaomanik peaks oma vara suhtes käituma heaperemehelikult ning vältima kahju tekkimist ja kahju korral piirama selle suurust. Nii tuleb korstnaid ja küttekoldeid lasta kontrollida ja hoida töökorras, majapidamises peab olema suitsuandur, tuld tuleb teha selleks ettenähtud kohas, küünlaid tohib põletada mittesüttival alusel, kardinatest eemal ning inimese juuresolekul.

Ka ei tohi aknaid ja uksi kodust lahkudest avatuks jätta ning veeuputuse korral tuleb esmalt vesi kinni keerata, et piirata kahju ulatust. 

Hallitusele reageeri kohe

Kodukindlustus on mõeldud äkilise ettenägematu kahju hüvitamiseks. Pikkamööda tekkiv kahju, nagu seda on ka hallitus, hüvitamisele ei kuulu. Hallituse tekkes on tihti süüdi maja konstruktsioonide vahele tunginud vesi ning vähesest ventilatsioonist tekkiv liigniiskus. Kuigi hallitust on lihtsam pesta ja värske värviga peita, oleks suuremate kahjude ärahoidmiseks siiski parem selle tekkepõhjus välja selgitada ja seejärel likvideerida. Lisaks inetule välimusele põhjustab hallitus ka allergiaid ja hingamisteede haigusi.

Liikuv pinnas ja ehituskvaliteet

Kodukindlustus ei hüvita maja või selle osade vajumise või varisemise kahju. Sageli on selliste kahjude algne põhjus kehv planeerimine või ka ehitamine. See tähendab, et ei ole arvestatud pinnase eripäradega ja maapind ei ole piisavalt hästi ette valmistatud ning maja on ehitatud nõrgale alusele. Sellise olukorra vältimiseks on hea lasta teha kõik vajalikud geoloogilised uuringud ja veenduda ehitaja pädevuses.