Esmapilgul näeb võltsrakendus välja nagu tavaline rakendus, mis täidab arendaja poolt lubatud funktsiooni. Kuid erinevus on selles, et see on teadlikult programmeeritud seadmete nakatamiseks, heausklike kasutajate informatsiooni väärkasutamiseks või muul viisil inimeste kahjustamiseks.
«Võltsrakendus töötab üldjuhul nii, et kasutajal tekib kiusatus see alla laadida, see pakub mingit lõbusat ajaviidet või kasulikku funktsiooni. Kuid peale allalaadimist nakatab võltsrakendus telefoni või kasutab ebaseaduslikku juurdepääsu seadme muudele funktsioonidele,» ütleb Vitali Donskoi, Huawei Mobile Service äriarenduse juht.
Pahatahtlikke rakendusi telefoni installides võib kasutaja kaotada oma isikuandmed, privaatsuse, juurdepääsu seadme mõnele funktsioonile või isegi raha. Need rakendused kujutavad endast ohtu ka ettevõtetele - häkkerid, kes kasutavad ausat kaubamärki pettuste jaoks, võivad ettevõtte mainele korvamatut kahju teha.
«Petturitest ja võltsrakendustest tuleb rohkem rääkida, sest tegemist pole väikese ohuga internetis - hinnanguliselt ulatub 2021. aastal nende tekitatud kahju lausa 1,38 miljardi euroni. Tundub uskumatu, aga Mobile Ad Fraud 2019 raporti põhjal hinnati 93 protsenti eelmise aasta mobiilsetest tehingutest petlikuks ning blokeeriti,» juhib Donskoi tähelepanu olukorra tõsidusele.
Kuidas jõuab võltsrakendus seadmesse?
Pahatahtlike rakenduste eest kaitsmiseks peab eelkõige teadma seda, kuidas need meie mobiiltelefonidesse satuvad. Tavaliselt juhtub see siis, kui kasutaja laadib rakenduse alla ebausaldusväärsest allikast, klikkides mõnel allalaadimist pakkuval lingil.
«Kõige kindlam on rakendusi alla laadida ametlikest rakenduste poodidest, kus neid kontrollitakse ja blokeeritakse kohe, kui need ei vasta turvanõuetele. Mõnikord leiavad inimesed huvipakkuva rakenduse kuskilt tundmatult veebilehelt või võõraste saatjate e-kirjast. Nii alla laaditud rakendused on peaaegu alati pahatahtlikud, soovitan tungivalt vältida kõiki ebausaldusväärseid või tundmatuid allikaid,» hoiatab Donskoi.