/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/10/08/13400171t1h97b0.jpg)
Finantsinspektsiooni (FI) teatel sõlmiti uusi tarbimislaenulepinguid teises kvartalis 153 000 ehk 16 protsenti vähem kui esimeses kvartalis ning 33 protsenti vähem kui aasta tagasi.
Tarbimislaenude võtmine kahanes kolmandiku võrra
Majandusliku ebakindluse tõttu jätkus ka teises kvartalis laenuvõtmise aeglustumine. Sealhulgas vähenes sõiduki liisingulepingute sõlmimine aastaga 40 protsenti, muu rahaline krediit ehk tagatiseta väikelaen langes 35 protsenti. Kõige vähem oli mõjutatud vara ost järelmaksuga – selliseid lepinguid sõlmiti teises kvartalis 10 protsenti vähem kui 2019. aasta teises kvartalis, teatas FI.
Oluliselt kahanenud laenuaktiivsuse tõttu vähenes teises kvartalis esmakordselt ka krediidiandjate tarbimislaenude koondlaenuportfelli maht, mis kahanes 1,1 protsenti ning moodustas juuni lõpus 1,16 miljardit eurot.
Vähenenud laenude väljastamine ei toonud siiski muudatusi krediidiandjate turu jaotusse. Krediidiasutustega seotud krediidiandjate turuosa moodustas jätkuvalt 81 protsenti sektori laenuportfelli jäägist ehk 945 miljonit eurot. Nende hulgas oli suurima turuosaga Swedbank Liising 27 protsendiga. Ülejäänud 19 protsenti turust ehk 217 miljonit eurot on katnud krediidiasutuste välised krediidiandjad, kellest suurima ehk 3-protsendilise turuosaga oli IPF Digital Estonia.
Koroonaviiruse levikust tingituna on FI hinnangul ajutiselt kõrgendatud riskiks tarbijate sissetulekute kadumine või nende vähenemine ja selle tagajärjel makseraskuste tekkimine või sissetulekute asendamine laenuga. Teises kvartalis ilmnes juba koroonakriisi mõju krediidiandjate laenuportfelli kvaliteedile – viivislaenude maht on kasvanud 15,4 miljonilt eurolt 18,7 miljoni euroni.
Nii krediidiasutustega seotud krediidiandjate kui ka krediidiasutuste väliste krediidiandjate laenuportfelli kvaliteeti mõjutas enim niinimetatud tagatiseta väikelaen, mille mõju laenuportfellile oli siiski suurem krediidiasutuste välistel krediidiandjatel, sest väga mitmed neist spetsialiseeruvad just sellise laenuliigi väljastamisele.
Nii kasvas viivises väikelaenude jääk krediidiasutuste välistel krediidiandjatel 2,8 miljoni euro võrra, samas kui krediidiasutustega seotud krediidiandjatel kasvas viivises väikelaenude jääk 200 000 euro võrra.
Kokkuvõttes kasvas kvartaliga krediidiasutuste väliste krediidiandjate viivises olevate laenude osakaal 6,2 protsendilt 7,7 protsendini. Krediidiasutustega seotud krediidiandjate viivises olev laenujääk jäi muutumatuks, moodustades nende laenuportfellist 0,2 protsenti.
2020. aasta teise kvartali lõpus tegutses turul 45 krediidiasutuste välist krediidiandjat, 11 krediidiasutustega seotud krediidiandjat ja 9 krediidivahendajat.