Eestlaste laenukohustus oli aasta lõpupoole kõrgtasemelt vähenenud 9 protsenti
19. jaanuar 2012, 12:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aasta kolmandas kvartalis oli Eesti majapidamiste laenukohustuste maht 2008. aasta lõpu tipptasemelt kahanenud rohkem kui 9 protsenti, teatas keskpank.
Majapidamiste säästud kasvasid ligi 160 miljoni euro võrra ja samal ajal maksti tagasi laene. Aasta arvestuses kasvasid majapidamiste finantsvarad ligi 6 protsenti, samal ajal kui kohustused kahanesid 3 protsenti.
Ettevõtete piiriülesed finantsvarad ja -kohustused kasvasid 2011. aasta kolmandas kvartalis. Mittefinantsettevõtete hoiused kodumaistes finantsasutustes suurenesid aastaga vaid 30 miljoni euro võrra, samal ajal kui välismaised hoiused kasvasid tervelt 300 miljoni euro võrra.
Kokkuvõttes oli ettevõtete hoiuste maht 2011. aasta kolmandas kvartalis 8,5 protsenti suurem kui aasta tagasi. Välismaiste varade osakaal ettevõtete likviidsetes varades tõusis 2011. aasta kolmanda kvartali lõpuks aastataguselt 12 protsendilt 18 protsendini.
Ettevõtete võlakohustused kasvasid kvartaliga kokku 73 miljoni euro võrra. Kolmandas kvartalis muutus ka ettevõtete võlakohustuste struktuur, kuna ühe energiaettevõtte kodumaine pangalaen refinantseeriti välisvõlakirjadega. Välismaiste võlakohustuste osakaal kõikides võlakohustustes suurenes kolmanda kvartali lõpuks 32 protsendini.
Valitsemissektor oli kolmandas kvartalis netolaenuandja 146 miljoni euroga. Vastupidiselt keskvalitsusele olid aga kohalikud omavalitsused 2011. aasta kolmandas kvartalis netolaenuvõtjad, kuna nende võlgnevused mittefinantssektorile kaupade ja teenuste eest kasvasid. Valitsemissektori finantsvarad vähenesid kvartaliga 1,6 protsenti.
Eesti kogumajandus oli kolmandas kvartalis välismaailma suhtes 248 miljoni euroga netolaenuandja. Majapidamised ja valitsemissektor olid netolaenuandjad, samal ajal kui mittefinantsettevõtted ja finantsinstitutsioonid olid välismaailma suhtes netolaenuvõtjad. Finantssektori netolaenuvõtmine oli peamiselt tingitud ühe panga suurest omandistruktuuri muutusest.