Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Tallinki tulevik tõotab tulla tume (3)

Copy
Tallink saab laevafirmadele mõeldud 20 miljonist lõviosa, 15 miljonit eurot.
Tallink saab laevafirmadele mõeldud 20 miljonist lõviosa, 15 miljonit eurot. Foto: Konstantin Sednev / Postimees
  • Turism ei naase endisele tasemele veel niipea
  • Tallinki reisijate arv kukkus kolmandas kvartalis 56 protsenti
  • Poole aastaga on Tallink kaotanud 4,2 miljonit reisijat

Tallinki reisijate arv langes kolmandas kvartalis enam kui poole võrra, kuid kaubaveomahud jäid enam-vähem samale tasemele. Samas tõstis laevafirma teises kvartalis piletite ja teenuste hindu, mistõttu jääb käibelangus ilmselt kardetust mõnevõrra tagasihoidlikumaks. Samas paistab tulevik laevakompaniile üsna tume. Eelmise aasta tasemele tagasi jõudmist pole oodata niipea.

Tallinki tütarettevõtte Tallink Silja tegevjuht Margus Schults teatas lõppeva nädala alguses Soome pressile, et koroonaviiruse pandeemia on tabanud kõige tugevamini just turismitööstust ning sellest sõltuvaid ettevõtteid.

«Turism ei jõua endisele tasemele veel pikka aega. Arvasime varem, et kulude vähendamiseks piisab koondamistest, aga pikas perspektiivis sellest siiski ei piisa,» teatas Schults pressiteate vahendusel. «Kahjuks peame tegema struktuurseid muutusi ja ettevõtte reorganiseerima. Praegu oleme suurtes raskustes ning peame kasutusele võtma kõik võimalikud abinõud kulude vähendamiseks ning ettevõtte tuleviku kindlustamiseks,» lisas ta.

Käibeootuste langemine

Septembri alguses teataski Tallink ettevõtte suuremahulistest ümberkorraldustest, mis hõlmab ka 2500 töötaja koondamist, neist 1000 kuni 1500 Eestis. Tallinki juhi Paavo Nõgene sõnul oli piletimüük pärsitud augusti kolmel nädalal.

Tõsi ta on. Alates aprillist, mil reisijate arv oli kukkunud 96 protsenti, algas Tallinki reisijate arvu languse vähenemine, ulatudes juulis «vaid» 50 protsendini. Alates augustikuust trend muutus ning septembris oli langusprotsent kasvanud juba 66 protsendile.

Tallinki tume tulevik.
Tallinki tume tulevik. Foto: Pm

Kolmandas kvartalis kokku langes reisijate arv 56 protsenti, 1,3 miljoni reisijani (võrrelduna 2,97 miljoni reisijaga 2019. aasta kolmandas kvartalis). Kui võrrelda teise kvartali kukkumisega, mis oli 85 protsenti, oli kadu tunduvalt tagasihoidlikum. Kuna suvekuud on tavaolukorras olnud kõige aktiivsemad reisimise kuud, siis ülemäära suurt rõõmustamisainet need arvud siiski ei anna.

Mõnevõrra rõõmustavamad olid kaubaveo arvud, mis näitasid kolmandas kvartalis vaid kaheprotsendilist langust, 91 578 kaubaveoühikuni. Üheksa kuu kaubaveo maht kahanes kolm protsenti, 277 950 konteinerini.

Paavo Nõgene ütles septembrikuu veostatistika arve kommenteerides, et kuigi kaubaveonäitajad on kogu kriisi vältel olnud positiivsed ja seda ka viimases kuus ning kvartalis, on selge, et need arvud on saavutatud raske hinnaga ja pole jätkusuutlikud, sest laevad, millega Tallink praegu enamasti kaupa veab, vajavad kasumlikult käigus olemiseks pardale nii reisijaid kui ka kaupa.

Üheksa kuuga on Tallink eelmise aastaga võrreldes kokku kaotanud 4,2 miljonit reisijat, sellest 1,66 miljonit kolmandas kvartalis. Soome-Rootsi liinidel oli reisijate arvu langus 1,35 miljonit (61 protsenti), Eesti-Soome liinidel tervelt 1,8 miljonit (46 protsenti) ning Eesti-Rootsi liinidel veidi üle poole miljoni reisija (koguni 78 protsenti).

Tallinki kolmanda kvartali majandustulemusi pole veel avaldatud, kuid teise kvartali aruandest võib järeldada, et koroonakriis tõi kaasa Tallinki piletihindade tõusu. Ka müük poodides ja restoranides reisija kohta kasvas.

Teises kvartalis kasvas keskmise pileti hind mullusega võrreldes 33 protsenti ja käesoleva aasta esimese kvartaliga võrreldes koguni 64 protsenti. Keskmine tulu reisija kohta (piletitulud pluss müük poodides ja restoranides) kasvas eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 28 ja selle aasta esimese kvartaliga võrreldes 33 protsenti.

Tulud kaubaveoühiku kohta see-eest selle aasta teises kvartalis kahanesid: eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 19 ja selle aasta esimese kvartaliga võrreldes 8,5 protsenti.

Äripäev kirjutas mõni nädal tagasi, et Tallink tõstab alates oktoobrist Eesti ja Soome vahel kaubavedude hindu ning vähendab laevaliiklust.

Eelmise aasta kevadel ütles Paavo Nõgene Äripäeva raadiole, et tema eesmärgiks on teha Tallinkist miljardifirma. Koroonaviiruse pandeemia lasi selle plaani vastu taevast ning eesmärgi saavutamine lükkus kaugesse tulevikku.

Eelmisel aastal oli Tallinki käive 949 miljonit eurot, sel aastal ei pruugi laevafirma teenida tulu isegi poolt miljardit eurot.

Kui võtta eelduseks, et tulu reisija kohta ja tulu kaubaveoühiku kohta jäi selle aasta kolmandas kvartalis eelmisega võrreldes enam-vähem samaks, siis peaks teise kvartali kaubaveotulu tulema umbes 25 miljonit ja tulu reisijate pealt 130 miljonit eurot, mis tähendab, et Tallinki kolmanda kvartali käive peaks tulema umbes 160 miljonit eurot. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes peaks see tähendama 45-protsendilist langust.

Swedbanki analüütikud kirjutasid septembri keskel, et vähendasid Tallinki 2020. aasta käibeootust 601 miljoni euroni ning 2021. aasta käibeootusi 726 miljoni euroni. Seega prognoosivad Swedbanki analüütikud laevafirma käibelanguseks 37 protsenti ning järgmiseks aasta languseks 2019. aastaga võrreldes 23,5 protsenti. Swedbanki analüütik Marek Randma usub, et võrreldes selle aastaga kasvab Tallinki aasta käive järgmisel aastal 21 protsenti.

Kõikuvad prognoosid

Tundub, et Swedbanki analüütikud on Tallinki selle ja järgmise aasta väljavaate suhtes liiga optimistlikud. Tallinki esimese poolaasta käive oli 220 miljonit eurot. 600 miljoni euro suuruse aastakäibeni jõudmiseks peaks Tallinki teise poolaasta käive ulatuma 380 miljoni euroni. Laevafirma eelmise aasta kolmanda ja neljanda kvartali kogukäive oli 514 miljonit eurot, mis tähendab, et 600 miljoni euro suuruse aastakäibe saavutamiseks peaks teise poolaasta käibelangus olema vaid 26 protsenti, mis tundub olevat ebarealistlikult väike langus.

Selle ja järgmise aasta käibeprognoosilt tagasihoidlikum ja ilmselt realistlikum on ühemehe analüüsifirma Enlight Research, kes prognoosib Tallinkile 2020. aasta käibeks 484 ning 2021. aasta käibeks 581 miljonit eurot. 2022. aastaks prognoosib analüütik Tallinki käibeks 696 miljonit eurot, mis oleks 27 protsenti 2019. aasta käibest väiksem.

Enlight Researhi asutaja on SEB Panga endine Balti aktsiate kauplemise juht Mattias Wallander.

Põhimõtteliselt tegelevad Tallinki olukorraga ka LHV analüütikud, kuid nemad panid kevadel pandeemia puhkedes laevafirma aktsia vaatluse alla ning alates sellest ajast pole mingeid prognoose teinud.

Hinnasihid optimistlikud

Swedbanki analüütik Marek Randma jättis pärast Tallinki teise kvartali majandustulemuste avaldamist laevafirma aktsia hinnasihi 0,70 eurole, mis on aktsia eilse hinnaga võrreldes (0,64 eurot) üheksa protsenti kõrgem. Pärast esimest kvartalit tõstis analüütik hinnasihti 65 sendilt 70 sendini.

Eelmise aasta suvel andis Swedbank Tallinki aktsiale ostusoovituse, tõstes hinnasihi alguses 1,10 eurole ning pärast kolmanda kvartali majandustulemuste avaldamist 1,20 eurole.

Koroonakriisi puhkedes langetas pank märtsi keskel küll laevafirma aktsia hinnasihi ühele eurole, aga jättis alles ostusoovituse, sest aktsia hind ise oli kukkunud 73 sendini. Aktsia ostusoovi neutraalsele ja hinnasihi 65 sendile alandas Swedbank alles aprilli alguses pärast seda, kui Tallink oli avaldanud esimese kvartali veostatistika.

Analüüsifirma Enlight Researh on Tallinki aktsia suhtes optimistlikum. Analüütik prognoosib aktsia õiglast väärtust kolme stsenaariumi puhul. Baasstsenaariumi järgi on Enlighti hinnangul Tallinki aktsia õiglane väärtus 98 senti, negatiivse stsenaariumi korral 61 senti, mis tähendaks, et suurt hinnalangust analüütik väärtpaberile ei prognoosi ja positiivse stsenaariumi korral hindab ta aktsia õiglaseks hinnaks tervelt 1,25 eurot.

Analüütikute prognoosid

Käive 2020 mln EUR 601 484

Ärikasum 2020 mln EUR 78 37

Hinnasiht EUR 0,70 0,98

Allikas: Swedbank, Enlight Research

Tagasi üles