/nginx/o/2020/10/15/13414150t1h8a58.jpg)
Intressikulu on möödapääsmatu kulu, kui tegemist on laenuga, kuid nüüd on ettevõtetel võimalik saavutada märkimisväärne sääst limiidilaenuga. See on võimalik, kuna limiidilaenu puhul sõltub igakuise intressimakse suurus kasutatud laenuosast. Holmi ärikliendi segmendijuht Aron Jäger selgitab, millistele ettevõtetele antud lahendus sobib.
Jägeri sõnul on limiidilaen kõige mõistlikum lahendus sellistele ettevõtetele, mille rahavood on kuust kuusse väga kõikuvad. „Näiteks seisavad ettevõtted sageli silmitsi probleemiga, kuidas hoida püsivalt kontrolli all ettevõtte rahavood, kui ühelt poolt on vaja igas kuus kindlaks kuupäevaks tasuda palgad, maksud ja rendipinnaga seotud kulud, samas tuleb aga teha igapäeva majandustegevuse raames vähemalt kord kvartalis suuremaid väljaminekuid kaubapartii sisseostmiseks või muude laovarude finantseerimiseks,“ ütleb Jäger.
Holmi vaba maksegraafikuga limiidilaen võimaldab maksta laenu tagasi vastavalt sellele, kuidas suudab ettevõte realiseerida laenu toel ostetud varusid. Et laenukoormus ei tekitaks ettevõtte rahavoogudesse lünka, pakub Holm klientidele võimalust saada läbi limiidilaenu maksepuhkust perioodiks, mil ettevõte tellib kaupa, ootab selle laekumist lattu, korraldab selle realiseerimist või ülekande laekumist ettenähtud maksetähtajaks oma klientidelt. Seetõttu on limiidilaen abiks ka mistahes valdkondades tegutsevatele ettevõtetele, kelle kulud kõiguvad sesoonselt või kes vajavad käibekapitali lühiajaliste projektide ja tehingute rahastamiseks.
Aron Jägeri hinnangul tasub limiidilaenu võtmine kõige rohkem ära siis, kui ettevõte on valmis panustama oma rahaasjade korraldamisse rohkem aega ja energiat kui lihtsalt igakuiste püsikuluarvete tasumine. Ta toob näite ettevõttest, kes kaasab limiidilaenuga 10 000 eurot hooajakaupade ostuks kolme aasta jooksul. „Traditsioonilise ärilaenu puhul peaks see ettevõte maksma laenu tagasi igakuiste, umbes 300-euroste maksetena. Kui ettevõte võtab aga 10 000 eurot limiidilaenu, kasutab sellest näiteks sügisel talvehooaja kaupade ostuks ära 8000 eurot ning kannab kahe kuu pärast sellest tagasiteenitud 4000 eurot pangale tagasi, siis oleks tema nelja esimese kuu keskmine laenumakse ligi kolm korda väiksem - limiidilaenu maksed koosnevad vaid kasutatud laenuosa intressimaksetest,“ selgitab ta.
Samas tuletab Jäger meelde, et traditsioonilise ärilaenu ja limiidilaenu laenumakse suurus ei ole võrreldavad näitajad – ärilaenu kuumakse kätkeb endas lisaks intressimaksele ka laenuosa tagasimakset, mida limiidilaenu puhul ei rakendata. Tema sõnul on limiidilaen justkui arvelduskrediit, mida ettevõte saab lepinguperioodi jooksul paindlikult kasutada ning lepingu lõppedes kas korraga või eraldi kokkulepitud maksegraafiku alusel tagasi maksta. Soovi korral võib ettevõte ka lepingut pikendada ning laenusummat jätkuvalt käibes hoida.
„Limiidilaen annab ettevõtjale kindluse, et lepingu lõppemiseni on tal nii-öelda tagalas olemas kokkulepitud summa, mida on võimalik mistahes jooksvate kulude või projektide finantseerimiseks kasutada. Kui ettevõte vajab aga laenu mingi kindla suurema investeeringu katmiseks, näiteks uue tehnika/seadme ostmiseks või suuremaks renoveerimisprojektiks, ning soovib seda igakuiste osamaksetega tagasi maksta, siis limiidilaen efekti ei anna ning tasub kaaluda traditsioonilist ärilaenu või kinnisvara tagatisel laenu,“ ütleb Aron Jäger.
Tema kinnitusel peavad Holmi nõustajad alati oma äriklientidega enne lepingu sõlmimist aru, aitavad kaaluda erinevaid rahastusalternatiive ning leida lahenduse, mille abil kõige soodsamalt ja mugavamalt ettevõtte plaane ellu viia.
Limiidilaenu kohta saab lisainfot siit.
/nginx/o/2023/03/30/15227986t1hc8f2.png)