Kas maailmas ikka jätkub piisavalt kulda?

Foto: RICARDO ROJAS/REUTERS

Koroonaviiruse pandeemia on suurendanud nõudlust kulla järele. Augustis kerkis väärismetalli hind esimest korda ajaloos üle 2000 dollari untsist. Kulla uus hinnatõusutsükkel oli ilmselt ka põhjus, miks legendaarse investori Warren Buffetti juhitav investeerimisettevõte Berkshire Hathaway ostis 21 miljonit kullakaevanduskompanii Barrick Gold aktsiat.

Maailma Kullanõukogu (World Gold Council) andmetel kasvas nõudlus kulla järele eelmisel aastal kolm protsenti, 4826 tonnini. Väärismetalli kaevandati eelmisel aastal aga üks protsent vähem kui 2018. aastal ehk 3531 tonni. Mullune tootmislangus oli esimene langusaasta alates 2008. aastast.

Lisaks kaevandatavale nn uuele kullale moodustab pakkumisest märkimisväärse osa, enam kui veerandi, töödeldud metall. Ümbertöötatud kulla hulk kasvas eelmisel aastal 12 protsenti, 1296 tonnini.

Nõudluse kasv väärismetalli järele on tõstatanud küsimuse, kas kullavarud maapõues ükskord otsa ei saa ning kas analoogiliselt eelmise sajandi keskel tekkinud nn naftatipu teooriaga (õigem oleks seda siiski nimetada hüpoteesiks) on varude ammendumisest tingitud ka kullakaevandamise tipp, mille järel hakkavad kaevandatavad mahud kahanema.