Millega Karpdisain täpsemalt tegeleb?
Peamiselt rariteetsete ja haruldaste metallidega, nagu titaan, tantaal, nioobium, titaan-damaskus, aga neist ennekõike ikkagi titaaniga. Võib öelda, et kui ma sellega esimest korda kokku puutusin, võttis see mu näpu ja siis haaras ka käe. Aga spetsialiseerunud olen peamiselt abielusõrmustele, ehkki teisi ehteid on ka kõrvale hobiks tulnud.
Kui kaua tegutsenud olete?
Brändina mõne aasta, aga ise puutusin ehete valmistamisega esimest korda kokku juba lapsena, kui jõudsin Tallinna Juveelitehasesse, kus minu vanaema ja ema töötasid. Emal oli vahetustega töö ja kui algklassides olin, võeti mind sageli sinna kaasa. Tänu sellele, et ma seal aega veetsin, sain proovida erinevaid masinad ja esimese kellaketi panin kokku võib-olla juba 7-, 8-, või 9-aastaselt. Kõik see, mis seal oli ja mida nägin, inspireeris mind nii väga, et jäi ilmselt kogu eluks külge. Võib öelda, et see armastus loomingu ja ehtekunsti vastu on käinud meil kuidagi põlvest põlve. Ema ja vanaema pean selles kõiges väga suurteks eeskujudeks selles kõiges.
Kui lihtne või keeruline on Eestis käsitööga tegeleda? Just ehtekunsti valdkonnas?
Praegu on see minu jaoks küllaltki lihtne, aga konkurents on tihe. Minu jaoks on ehtekunst pigem hobi ja töö koos. Ma ei ole kunagi seda tehes mõelnud rikkaks saada. Pigem võtan seda laheda mänguna. Olen õnnelik, kui saan teha seda, mis mulle endale meeldib ja seda siis, kui ise tahan. Elus tuleb teha seda, mida tõeliselt armastad – see teeb õnnelikuks. Ja kui keegi märkab seda ning tahab selle eest ka raha anda, siis on väga hästi ja see läheb investeeringuks uutesse tööriistadesse ja materjalidesse. Tehnika areneb iga päev ja mida rohkem tasemel see on, seda kiiremini ja kaugemale jõuad. Ise eelistan tööd teha ikka pigem rahulikult kui kiiresti.