Sisuturundus
Titaanist abielusõrmuste meister: titaaniga on nii, et korra kannad, jäädki kandma
Kahtlemata on käsitöö ja ehtekunsti maailmas konkurents tihe. Et teistest erineda, mõeldakse uusi lähenemisi ning otsitakse uusi materjale. Silma paistavad need, kel unikaalne disain ja lugu. Peamiselt titaanist abielusõrmustele spetsialiseerunud Karpdisaini looja ja ehtekunstnik Reivo Karp räägib, kuidas tema hobist äri sai, kui lihtne või keeruline Eestis ehtekunstiga tegeleda on ning kes ja miks võiks kaaluda traditsioonilise kullast abielusõrmuse asemel hoopis titaanist sõrmust.
Millega Karpdisain täpsemalt tegeleb?
Peamiselt rariteetsete ja haruldaste metallidega, nagu titaan, tantaal, nioobium, titaan-damaskus, aga neist ennekõike ikkagi titaaniga. Võib öelda, et kui ma sellega esimest korda kokku puutusin, võttis see mu näpu ja siis haaras ka käe. Aga spetsialiseerunud olen peamiselt abielusõrmustele, ehkki teisi ehteid on ka kõrvale hobiks tulnud.
Kui kaua tegutsenud olete?
Brändina mõne aasta, aga ise puutusin ehete valmistamisega esimest korda kokku juba lapsena, kui jõudsin Tallinna Juveelitehasesse, kus minu vanaema ja ema töötasid. Emal oli vahetustega töö ja kui algklassides olin, võeti mind sageli sinna kaasa. Tänu sellele, et ma seal aega veetsin, sain proovida erinevaid masinad ja esimese kellaketi panin kokku võib-olla juba 7-, 8-, või 9-aastaselt. Kõik see, mis seal oli ja mida nägin, inspireeris mind nii väga, et jäi ilmselt kogu eluks külge. Võib öelda, et see armastus loomingu ja ehtekunsti vastu on käinud meil kuidagi põlvest põlve. Ema ja vanaema pean selles kõiges väga suurteks eeskujudeks selles kõiges.
Kui lihtne või keeruline on Eestis käsitööga tegeleda? Just ehtekunsti valdkonnas?
Praegu on see minu jaoks küllaltki lihtne, aga konkurents on tihe. Minu jaoks on ehtekunst pigem hobi ja töö koos. Ma ei ole kunagi seda tehes mõelnud rikkaks saada. Pigem võtan seda laheda mänguna. Olen õnnelik, kui saan teha seda, mis mulle endale meeldib ja seda siis, kui ise tahan. Elus tuleb teha seda, mida tõeliselt armastad – see teeb õnnelikuks. Ja kui keegi märkab seda ning tahab selle eest ka raha anda, siis on väga hästi ja see läheb investeeringuks uutesse tööriistadesse ja materjalidesse. Tehnika areneb iga päev ja mida rohkem tasemel see on, seda kiiremini ja kaugemale jõuad. Ise eelistan tööd teha ikka pigem rahulikult kui kiiresti.
Kindlasti on igal kunstnikul oma toodete seas see kõige lemmikum, kõige erilisem. Milline see Teil on ja miks?
Igal ehtekunstnikul on vist ikka nii, et igasse ehtesse on natuke ennast pandud. Seega on kõik need mingis mõttes erilised. Kõigil on oma lugu ja inspiratsiooni on ka mingi hetk meeletult kogunenud. Toon võib-olla välja asümmeetrilise kujuga akent meenutavad kõrvarõngad, mis viivad mind justkui matkale läbi paksu metsa, kus on väiksed päkapikumajad. Võib-olla mingil hetkel nägin kellegi väikest metsamaja, kus olid sellised väiksed kõverad ära vajunud aknad. Joonistasin selle kõigepealt oma mõtetest paberile ümber ja pärast saagisin välja. Üldiselt nii ongi, et ma haaran inspiratsiooni absoluutselt igalt poolt ja igast inimesest, igasugustest väikestest nüanssidest. Üks asi viib teiseni ja tõenäoliselt see, mis lõpuks valmis saab, on saanud alguse mitme erineva asjaolu koosmõjul.
Te teete peamiselt abielusõrmuseid. Kui kaua ühe abielusõrmuse tegemine keskmiselt aega võtab?
Praegu oli just üks klient, kel oli väga kiire. Klient ise on Hollandist pärit, aga oli Eestis nädalasel matkal ja andis mulle aega neljapäevast neljapäevani, et teha sõrmused algusest lõpuni. Võtsin ööaega juurde, sest muidu ei oleks ajaga välja tulnud. Kolmapäeval saingi toote valmis ja kliendile üle antud. Seega täitsin plaani 150%. Kõige kiiremini olen võimeline kolme-nelja päevaga tegema, aga tavaliselt võtan aega minimaalselt nädala-paar, kuni kolm. Oleneb, palju parajasti töid ees on.
See tähendab, et ainult sellele ühele tellimusele siis keskendutegi, muid asju siis ei tee?
Absoluutselt. Kõik teised projektid tuleb vajadusel kõrvale lükata, keskendud nii palju, et prillid on peaaegu 12 tundi päevas ees.
Te rääkisite Hollandist pärit kliendist, aga kuidas Teieni üldse jõutakse, suurt reklaami Te ju ei tee?
Eks algul sai üht-teist naisele tehtud, siis juba naise sõbrannadele. Klient on toonud kliendi ja kui ütled kliendile, et alati on võimalik midagi teha ja klient jääb tulemusega ka rahule, siis järgmine kord tuleb ta juba oma sõbra või sõbrannaga tagasi.
Ehk väga palju arvestate kliendi soovidega?
Täpselt nii. Teinekord tuleb pruutpaar AliExpressi fotode ja väga lennukate ideedega minu juurde, siis tuleb mingil määral nad maa peale tuua, sest titaanil on teatud piirid ees. Siis pakun oma ideed välja. Mul on töökojas kohapeal näidised olemas, tõmban suurele ekraanile pildid ja hakkame sealt valima. Ma ei ole võlur, aga annan endast parima, et 100% kliendi nõudmised täita. Püüan nii lähedale jõuda kui vähegi võimalik. Praegu olen seda vist teha suutnud. Mõni küll tahab pärast natuke maha poleerida või suurust muuta. Titaani puhul oleks hea kohtuda töökojas, kus saan täpsed mõõdud võtta, sest kui toorikuna teen sõrmuse suurema, on seda väiksemaks teha küllaltki keeruline. Kulla ja pehmete materjalide puhul on see võimalik, neid saab kompressida, aga paksemat titaani ei kompressi. Suuremaks saan seda aga alati teha.
Milline siiani kõige keerulisem projekt on olnud?
Iga projekt on omaette proovikivi. Üks näide, mis meenub: graveeritud sõrmus purjetajatest abielupaarile. Need sõrmused on pealt graveeritud umbes 97–98% ja teemaks oli tormine meri, ankrud, purjekad ja kapteni rooliratas. Sisse oli graveeritud kassi käpajäljed, kuna nad on kassiinimesed ja lisaks muidugi nimed, kuupäevad. Titaani viimistlemine kestab mitu korda kauem kui kulla või plaatina viimistlemine. Ka tema kõrgläikesse ajamine kestab kauem kui näiteks kulla puhul. Kõik see protsess iseenesest on juba väga keeruline, aga samal ajal see keerulisus esitab mulle väljakutse ja see mulle meeldibki.
Kui palju on ette tulnud, et töö lõppfaasis läheb mingi detail untsu ja tuleb uuesti alustada? Või mis siis saab, kui nii juhtub?
Seda võib ette tulla küll. Näiteks kui titaanist sõrmuse sisse istutatud kullariba poleerimise käigus liiga õhuke saab. Viimistled kullast ribaga sõrmust ja kui võru pealt lendab, tuleb uuesti alustada. See toimub sekundiga, aga eeltööd oled teinud võib-olla juba kümme tundi jutti. Sul peab olema kannatust ja meeletu tahe, et see lõpuni viia, aga samas kui tähtaeg on peal, ei saa endale seda viga lubada.
Oskate Te öelda, mitmes sõrmes praegu Teie tehtud abielusõrmused on?
Keeruline on öelda, ma nii täpselt enam ei mäleta, aga kusagil 100+ näppu äkki, võib-olla veidi vähem, kui räägime ainult titaanist abielusõrmustest.
Ütlesite, et kuna titaanil on teatud piirid, siis päris kõike teha ei saa. Millega soovitate veel arvestada?
Ei tasu väga laiu ja pakse sõrmuseid teha, sest sinna alla koguneb niiskus ja näpp läheb seal all kergesti hauduma. Kuni 10 mm võiks see kõige rohkem olla. Kindlasti ei soovita ma ka abielusõrmustele kive peale panna. Seda eriti, kui tehakse palju kätega tööd ja sõrmus saab pidevalt kolksu. Sest kui kivi ära tuleb, peab titaanist sõrmuse täies ulatuses ümber tegema. Või tuleks kivi pesa üle freesida ja sinna suurem kivi panna, aga tihtipeale pole see enam võimalik. See on väga keeruline, sest materjal on väga kapriisne. On võimalik, aga ma ei soovita.
Oma töös tegelete ka kulla ja hõbedaga, aga lemmik on ikkagi titaan. Kuidas Te titaani enda jaoks avastasite?
Olin mõnda aega USAs, kus koolitasin ja täiendasin end kohaliku kullassepa juures. Seal puutusin abielusõrmustega kokku ja nägin, milline titaan välja näeb ja kuidas see muutis hetkega mu maailma ja läksin kullalt titaani peale. Samuti puutusin nõukogude ajal sellega kokku. Siis liikus materjali rohkem kui praegu. Nüüd tunnen, et tavalisi kullast abielusõrmuseid teen küll, aga pigem eelistaksin titaani või teisi alternatiivseid ja haruldasi materjale.
Kuidas kliendid titaanist sõrmuse vastu võtavad, traditsiooniline ja eelistatum on vist ikka veel pigem kuld?
Titaani suhtutakse väga hästi. Kui see juba näppu on pandud ja selgeks tehtud, et tahetakse midagi erilist, on mõtetega mängitud ja mõeldud, et ei taheta olla traditsioonilises abielus koos traditsioonilise sõrmusega, et tahetakse sellest massist natukene eristuda, on titaan ideaalne alternatiiv. Ja kui titaani juba korraks on proovitud, siis temaga on nii, et korra kannad, jäädki kandma.
Mis siis ikkagi on titaani eelised teiste materjalide ees? Miks see Teile nii väga meeldib ja miks ka kandja sellest tehtud ehtesse armub?
Titaan on väga kerge. Tihti unustab kandja ära, et sõrmus sõrmes või kõrvarõngas kõrvas on. Lisaks on võimalik erisuguseid gammavärve saavutada: hele-hele sinisest purpurvioletse ja oliiviroheliseni välja. Pealegi on titaan väga vastupidav ja kriime ei jää ka nii lihtsalt peale kui võib-olla mõnele teisele materjalile. Seetõttu ei tuhmu sõrmused ka nii ruttu kui teised, kuigi tasub ikkagi meeles pidada, et mis liigub, see siiski kulub. Üks titaani sihtrühm on kindlasti allergikud. Ma töötan koos Eesti Allergialiiduga ja kui mõni teine materjal paneb naha kihelema ning tekitab punetust, siis titaan seda ei tee.
Mis on Karpdisaini unistused või soovid lähitulevikuks? Millest unistate?
Tahaks, et titaan jõuaks inimestele lähemale. Kasutusel võiks olla rohkem alternatiivseid materjale, lisaks titaanile ka tantaal, nioobium, titaan-damaskus – kõik väga erilised metallid, mida tavaliselt inimestel sõrmes ei ole. Kuld ja hõbe on end minu jaoks juba mõnes mõttes ammendanud, aga ka allergikud võiks alternatiivmaterjali kaaluda. Titaan massidesse!