Sisuturundus
Komeedina lihatööstuse maailma
Matsimoka on teel Eesti edukamate pereettevõtete hulka, mille müügitulu on mõne aastaga kasvanud 17 korda.
Eesti lihatööstus Matsimoka on saamas üheks edukamaiks pereettevõtteks ning liigub selles suunas väga kiires tempos. Põhjuseid on mitmeid, kuid peamine on armastus puhta ja kvaliteetse toidu vastu ning traditsioonid ja põhimõtted, milles järeleandmistele kohta pole. Jan Inno, kes oli koos isa Aivari ja venna Steniga juba 6 aastaselt tegev suitsulihameister laadaplatsidel ja kellest on saanud tänane Matsimoka finants- ja arendusjuht, võtab kokku tehtu ning jagab lugejatele infot, miks näiteks lisavad paljud tootjad oma toodetesse e-aineid ja kuidas saavad nemad, Matsimokas, hakkama lisaaineid kasutamata.
Matsimoka näol on tegemist ettevõttega, mille lugu on kujunenud aastast 1982, mil ettevõtte asutaja Aivar Inno hakkas valmistama suitsuliha ning seda Venemaal müüma. Suitsuliha tootmisesse kaasa mees ka oma kaks poega Jani ja Steni, kes said juba väga varakult, lausa eelkooliealisena, tubli sissejuhatuse tööellu, kuigi, tõsi küll, tegemist oli pigem hobi, kui päris tööga, sest suitsuliha valmistati tagasihoidlikult ja traditsiooniliselt kodustes tingimustes ning müüdi turgudel ja laatadel. Jan meenutab, et nad on koos vennaga oma lapsepõlvest peale isaga tööl kaasas käinud. “Ütleks, et meisterlik lihalõikus oli selge juba umbes 12-aastaselt,” sõnab ta.
Ka hiljem ülikoolis ja tööl käies tegelesid vennad koos isaga suitsuliha tootmise ja müügiga laatadel hobi korras. “Meie tavapärane elu oli selline, et aprilli algusest, kui igasugused laadad toimuma hakkasid, kuni septembri lõpuni, mil ilm kannatas laadal või turul kaupa müüa, töötasime nädala sees oma põhitööl ja nädalalõppudel Matsimokas,” märgib Jan Inno, kes lisab, et kuni lihatööstuse rajamise otsuseni pidasid nad vennaga seda kõike pigem hobiks ja väikeseks lisateenimise allikaks. Aastal 2014, mil otsustati rajada Matsimoka lihatööstus kõik muutus – hobist sai üleöö kõigi kolme mehe jaoks põhitöö.
Matsimoka annab tänaseks tööd 30 inimesele ning tootevalikus on rohkem kui 50 erinevat kvaliteetlihatoodet, millest 14 on kättesaadavad rohkem kui 80 jaeketipoes üle Eesti ning ülejäänud kvaliteetlihapoodides, mis asuvad Eesti parimate kaubanduskeskuste (Rocca al Mare, Tartu Kaubamaja, Põhjakeskus, Kristiine keskus, ja Ülemiste keskus) parimates asukohtades.
Eraldi saab tähelepanu pöörata aga tormiliselt kasvanud müügile - viimase viie aastaga on müügitulu kasvanud 17 korda 1,5 miljoni euroni. Jan Inno tõdeb, et nende viimaste aasta areng on olnud tõesti tohutu, samal ajal on ettevõte siiski veel üsna oma arengu algusjärgus ning tee täielikku potentsiaali realiseerumiseni on veel pikk. Samas on ettevõte eesmärgiks võtnud, et järgmise 3 aasta jooksul saavutatakse Eestis turuliidri positsioon salaamide tootmises ning sisenetakse Põhjamaade turule, mis aitaks müügitulul suureneda 6 miljoni euroni. „Arvestades meie viimase 5 aasta käbekasvu 17 korda peame neid eesmärke reaalseks,” ütleb Inno.
Mis on säärase tormilise edu võti?
Matsimoka on viimaste aastatega läbi teinud väga suuri muutusi ning tõusnud tõsiseltvõetavaks konkurendiks lihatööstuses, valdkonnas, mis on hoolimata Eesti turu ja majanduse väiksusest üsna suur - 2018ndal aastal oli liha töötlemise ja säilitamise ning liha- ja linnulihatoodete tootmise maht Eestis 318,3 miljonit eurot (allikas Eesti Statistikaamet). See tähendab, et sellisesse tihedasse konkurentsi end surudes peab olema tugev plaan ja vankumatud põhimõtted.
Jan Inno ütleb, et põhiline Matsimoka suhteliselt eduka tegutsemise põhjus on keskendumine kvaliteetlihatoodete valmistamisele ning kindlate tootmispõhimõtete järgimine. Näiteks kasutatakse Matsimoka toodetes ainult Eestis kasvatatud sea- ja lihaveiseliha, juustu, sibulat, porgandit, küüslauku ning suitsuliha, sülti ja vorsti tehakse nii nagu seda tegid meie esivanemad – traditsiooniliselt. „Näiteks sooldub meie suitsuliha enne suitsutamist 10-14 päeva soolvees madalal temperatuuril ning kõiki tooteid suitsutame naturaalselt lepapuuga. Süldi valmistame nii nagu peab ehk seajalgadest ja –kootidest, mille 8 tunni pikkuse keetmise tulemusena tekib süldile naturaalne kallerdis. Me ei kasuta süldi valmistamisel želatiini nagu kõik ülejäänud lihatööstused,“ räägib Inno, kes lisab, et ka vorstide valmistamisel kasutatakse naturaalselt laagerdatud sea- ja lihaveiseliha, mis on naturaalses sea-, veise- ja lambasooles. Samuti ei kasuta Matsimoka lihatoodete valmistamisel jahu, veesidujaid, peitrasva, maitsetugevdajaid, toiduvärve jms. Inno märgib, et nemad sellisele libedale teele pole läinud ning ka ei lähe ning on veendunud, et kõik need, kes selliseid lisaaineid tootmises kasutavad varjavad toote madalat kvaliteeti. Küll aga lisab ta, et toiduohutuse tagamiseks kasutatavad lisaained on teatud juhtudel mõistlikud. „Meie kasutame ainukese lisaainena naatriumnitritit, mis tagab toiduohutuse botulismibakteri osas. Kasutame seda, kuna Veterinaar- ja Toiduametiga konsulteerides saime soovituse, et toiduohutuse tagamiseks on antud e-aine kasutamine mõistlik,“ ütleb Inno.
Ometi, pole kõik olnud nii lihtne, kui pealtnäha tundub. Edukuse taga on tugev töö ning kliendid, kes on tooted üles leidnud ja omaks võtnud. Inno tõdeb, et kuigi nende lihatoodete valmimine on välja kujunenud pika aja jooksul, siis tööstuse rajamise ajal umbes viis aastat tagasi oli neil oma toodetega raske silma paista. Seetõttu langetati otsus, et enne suurtesse jaekettidesse tungides tuleb oma toodetega kanda kinnitada teisiti. Nii loodi kvaliteetlihapoed, mis võimaldasid otsesidet klientidega. „Kohe alguses jaekettidesse sisenemine oleks arvatavasti olnud ebaedukas,“ ütleb Inno.
Miks peaksime me kõik natuke enam tarbima just Eesti toitu?
Toidutööstus on maailmas tohutu ning konkurents karm. Poelettidel on palju huvitavat kraami, mis meelitavad küll odava hinna, küll kirju pakendiga. Sageli jääb eestimaine varju ning ajapikku lettidelt ka kaob. Kuid, mis sellest siis on, küsivad paljud. Jan Inno ütleb, et kohaliku toidu tarbimise olulisimaks eeliseks on, et selliselt aitab igaüks kaasa Eesti majanduse ja toidukultuuri arengule. „Toiduainetootmine koos põllumajanduse moodustab päris suure osa kogu majandusest. Seega Eesti toitu tarbides aitame me ka iseenda elatustaset tõsta,“ ütleb ta lisades, et teine oluline põhjus, miks eelistada kohalikku toodet on kindlasti kvaliteet. „Mina usaldan Eesti põllumehi ja toidutootjaid kindlasti palju rohkem kui mistahes teise riigi tootjaid. Lisaks on lähedal kasvatatud toit enamasti värskem ja vähemtöödeldud, sest kaugelt toomiseks peab paratamatult toit läbima transpordi ning paljusid toiduained peab transportimiseks töötlema. Liha puhul on importtoit tihti külmutatud, mis vähendab selle kvaliteeti,“ märgib Inno.
Vennad Innod ja nende Matsimoka meeskond kutsub kõiki üles tarbima ehedat Eesti toitu, sest teadlikke ja läbimõeldud valikuid tehes saab igaüks muuta Eestit rikkamaks, atraktiivsemaks ning mis veelgi olulisem – maaks, mille üle saavad uhkust tunda kõik, ka meie järeltulevad põlved.
Tutvu Matsimoka tootevalikuga https://matsimoka.ee/ ja külasta kindlasti Matsimoka kvaliteetlihapoode Tallinnas(Rocca Al Mare, Kristiine või Ülemiste keskuses), Tartus(Tartu Kaubamajas) või Rakveres(Põhjakeskuses). Lisaks on Matsimoka tooted müügil Riimi, Selver, Coop ja Maxima kauplustes üle Eesti.
