Reisikorraldaja peaministrile: tšarterlendude keelamine kabinetivaikuses on reeturlik

Tallinna Lennujaam. Foto: Remo Tõnismäe / Postimees

Valitsus andis hiljuti reisikorraldajatele mõista, et lennupiirangute leevendamine mõjutab ka tšarterlende. Reisikorraldaja sõnul muudeti hiljem käskkirja selliselt, et piirangute alt vabanesid vaid Euroopa Liidu riigid. 

Avaldame Tez Touri tegevjuhi Tatjana Arhipova pöördumise täies mahus. 

«Homme ehk laupäeva hommikul pidi Tallinnast startima esimene tšarterlend Türki 210 inimesega pardal. Oktoobriks on Eesti suuremad reisikorraldajad tellinud Tallinnast Türgi kuurortidesse kokku 9 tšarterlendu, mille kõik kohad on välja müüdud. Umbes 2000 Eesti inimest, pisilastest vanavanemateni, elasid terve nädala rõõmsas teadmises, et Eesti valitsus on lõpuks ometi kainelt hinnanud oma lennukeeldude poliitika tagajärgi ja avanud taas maailma reisimiseks. Me kõik uskusime, et teie juhtimisel on ka Eesti valitsus lõpuks ometi mõistnud, nii nagu enamuse Euroopa Liidu riikide valitsused juba mitmeid kuid tagasi, et rangelt suletud riik ei ole lahendus, mille abil võidelda koroonaviiruse levikust tingitud majanduskriisiga.

Kahjuks pidime me eile, vaid loetud tunnid enne väljalendu, kõikidele peredele kurbusega teatama, et nende lootus oli asjata. Puhkus jääb olemata, koolivaheajaks lastele lubatud reis tegemata. Sest nagu selgub – Eesti valitsus annab sõna ja siis võtab selle kohe tagasi. Muudab oma otsuseid ilma igasuguse teavituseta kabinetivaikuses, sest kui enda isiklikud huvid on rahuldatud, siis kõikide teiste plaanid ei ole enam nende asi.

Keegi ei sea kahtluse alla vaja vajadust viirusega võidelda, aga vaadata tuleks ka fakte. Ükski meie Kreetat või Küprost külastanud turist ei ole viirust Eestisse sisse toonud. Kasutame hulgaliselt ettevaatusabinõusid. Enne reisi täidavad kõik tervisesisundi küsimustiku. Hotellides kehtivad erinevad turvalisuse protokollid. Lennukis ja lennujaamades on kõik inimesed maskides. Haigestumus Türgis on kaks korda madalam kui Eestis.

Millest siis täpsemalt me täna oma sügavalt pettunud klientidele vabanduseks kirjutame? Me alustame uudisest, mis lootuskiire süütas. Nimelt artiklist, mis ilmus Delfis 23. septembril selle kohta, et valitsus muutis Jüri Ratase ja Urmas Reinsalu Rootsi visiidi jaoks oma maikuu otsust, mis keelas kõik tellimuslennud, sh tšarterlennud Eestist või Eestisse.

Igati loogiline ja tervitatav otsus, mistõttu tegime kohe selsamal artikli ilmumise päeval majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse päringu ja küsisime spetsiaalselt üle, kas uus olukord kehtib kõikidele tellimuslendudele. Samal päeval, 23. septembril saime ministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhatajalt Taivo Linnamägilt vastuse, kus on must-valgel kirjas: «Käesolevaga kinnitame, et kõik tellimuslennud on lubatud alates eilsest.»

Kuna valitsuselt on ka varem tulnud erinevaid sõnumeid, mis on ajas muutunud, siis küsisime kaks päeva hiljem, 25. septembril uuesti MKM-ist üle – kas me saime ikkagi õigesti aru, et me tõepoolest võime nüüd korraldada kiiresti tšarterreisid madala nakkuskordajaga riikidesse nagu Kreeka ja Türgi. Vastus MKM-i lennunduse eest vastutavalt tippametnikult on jälle kindel ja konkreetne: «Kinnitan teile üle, et kõik tellimuslennud (charter flights) on lubatud sõltumata lennu eesmärgist (turism, kommertslikud tegevused vm) ning MKMi sõnumites on viidatud erakorralisusele seetõttu, et tavareisimine turismi eesmärgil on Valitsuse sõnumites taunitud, kuid turvalistesse madala nakatumiskordajaga riikidesse (kui tervikusse, mitte konkreetsesse nt madala nakatumise määraga piirkonda) reisimine otselendudega tellimusreisina on käesoleva nädala algusest lubatud. Valitsuse varasema lennupiirangutega seotud poliitika pärast me ka suuremat avalikku reklaami tellimuslendude lubamise kohta hetkel ei kavanda.»

On ju selge, et pärast kahte nii betoneeritud vastust alustasime me koheselt suure õhinaga tööd, et oma surma piiril vaaguvale turismiärile elu sisse puhuda. Loetud tundidega avasime oma klientidele võimaluse lennata Türki puhkama, loomulikult turvaliselt kõiki viiruse levikut takistavaid nõudeid järgides. Loetud päevadega sai võimatu võimalikuks. Kliendid olid väga rõõmsad, korraldasid oma puhkused ümber, maksid reisitasud. Meie inimesed tegid meeletut tööd, et pakkuda paindlikke lahendusi, et kõik soovijad saaksid reisile minna. Omalt poolt maksime juba ette kinni kõik hotellid ja lennud. Lennukompanii sai juba lennuloa. Veel kolmapäeval, 30. septembril paistis, et kõik sujub tõrgeteta ja 3. oktoobril stardib meie esimene tšarterlend Türki. 

Aga siis kukkus kõik ootamatult kokku. Kõik muutus, jälle. Mitte keegi ei teavitanud meid, vaid me ise avastasime, et valitsus on suutnud salaja majandus- ja taristuministri käskkirja veel kord muuta ja täiendada teda punktiga, mille järgi lennupiirangud ei kehti vaid Euroopa Liidu sisestele tellimuslendudele. See tähendab, et Türgist kui mitte Euroopa Liitu kuuluvast riigist, sai ühe reaga keelutsoon hetkel, kui paljudel reisijatel olid kohvrid sisuliselt juba pakitud, rääkimata ümberkorraldustest ja investeeringutest, mis selle reisi jaoks olid just äsja tehtud.

Kuidas on selline segadus võimalik? Kas Eesti riik on bürokraatlik suurfirma, kus juhi otsused ei jõua liiga kiiresti lihttöötajateni või on see endiselt veel midagi enamat? Miks mängitakse tuhandete inimeste tunnetel ja miks lollitatakse turismifirmasid, kes niigi tegutsevad majanduslikult kriitilisel piiril? Miks on vaja oma otsuseid paari päevase vahega muuta? Kuidas on võimalik, et nendest otsustest ei tea midagi kõike olulisemad spetsialistid ehk MKM-i lennundus- ja merendusosakonna juhatajalt Taivo Linnamägi? Kuidas ja kelle eksperthinnangute pealt valitsus üldse oma otsuseid langetab? Kas vastused tulevad tõesti laest?

Osa nendest küsimustest saatsime eile MKM-i. Taivo Linnamägilt tulnud vastus väärib üks-ühele avaldamist: «Tuleb tunnistada, et valitsuse otsus muutis varasemat regulatsiooni otselendude teemal vastavalt mainitud dokumendile ja selles toodud viidetele. Ning piirangu sisu täpsustati, piirates ka ELi välistesse riikidesse lendamist lubades otselende vaid riikidesse, mis kajastuvad ELi tasandil kokku lepitud riikide nimekirjas. Paraku Türgit nende riikide hulgas ei ole ning Teie tõlgendus on korrektne. Teavitan ka täiendavalt, et Valitsusel on uuel nädalal plaanis arutada lennupiirangutega seotud küsimusi ka ELi sisestel lendudel. Hetkel ei oska me prognoosida, kuhupoole diskussioon tüürib.»

Ja ongi kõik. Tehti otsus. Miks just selline, keegi ei selgita. Kogu meie töö ja päästeplaanid, mille suutsime vaid loetud päevadega ära teha, visati valitsuse ükskõiksusega prügikasti. Meile anti selge sõnum – vaadake nüüd ise, kuidas hakkama saate ja mida teete nende juba ette makstud reisidega, mille te korraldasite MKM-i kahekordse kinnituse peale – jah, Türki võin tšarterlende korraldada. Alustage, lennake. Kõik on hästi. Mis tegelikult tähendab seda, et me peame reisid ära jätma, kõikidele oma reisijatele raha tagasi maksma ja nullist alustama lootmist, et valitsus siiski lõpuks tajub, millist kahju ta põhjustab Eesti ühele tervele majandussektorile oma sõnu niimoodi süües. Tuleb arvestada, et reisimine ei kao mitte kuhugi. Vastupidi - turvalise otse tšarterlennu asemel kasutatakse liinilende läbi Saksamaa ja Soome, et sihtkohta jõuda, mis hoopis suurendab nakatumise ohtu.

Nimetades ühelt poolt turismi Eesti maine ja majanduse jaoks eluliselt tähtsaks sektoriks, mida peab ilmtingimata aitama, suutis Jüri Ratas ja tema valitsus teiselt poolt näidata, kui siirad ja tõsiseltvõetavad on tema sõnad tegelikult. Väga piinlik. Tuletab järjest rohkem meelde üht teist riiki, kus olid võrdsed ja siis olid veel võrdsemad.»

Kommentaar

Taavi Aas, majandus- ja taristuminister

Öelda reeturlik valitsuse siirale soovile rahvatervist kaitsta, ei ole kohane. Me oleme mai keskpaigast valitsusega püüdnud pidurdada viiruse leviku kasvu ning seda koostoimes teiste piirangutega üpris edukalt teinud. Nüüd on käes sügis ja nakatumiste arv üha kasvab ning me ei saa ennast maailmale sulgeda, vaid peame arvestama, et viirus on globaalne ja jääv. Ka lennureiside piiramisel peame sellest lähtuma. Kõige olulisem on säilitada meile oluliste naaberriikidega ühendused, kus käivad paljud meie inimesed tööl.

Mõistan, et turismifirmad on keerulises olukorras. Me oleme valitsusega püüdnud leida mõistlikku lähenemist otselendude piiranguga, mis võimaldaks hädavajalikud liikumised ära teha, samal ajal ennetades endiselt massilist turismi, kuna just see tõi kevadel viiruse riiki. Oleme võtnud Lätiga samasuguse lennuliinide piirangu lähenemise, et taastada natukenegi Balti mulli ning viirus kontrolli all hoida. Ka Lätist saab lennata samadesse kolmandatesse riikidesse, nagu Eestist.

Ühtlasi oleme alati öelnud, et otsime pidevalt võimalusi piirangute muutmiseks või lausa kaotamiseks. Uuel nädalal võivad piirangud veel natuke muutuda, kuna oleme mures läheneva koolivaheaja pärast, täna tegi Terviseamet ka üleskutse, kus nad selgesõnaliselt soovitavad hoiduda koolivaheajal välismaale reisimisest. Kutsun kindlasti meie inimesi panustama endiselt siseturismi ja võtma suhtumise, kus see aasta puhkame Eestis.