/nginx/o/2008/08/27/69137t1h58b3.jpg)
Elekter on meie igapäevasesse ellu juurdunud nii tugevalt, et ilma elektrita on paraku võimatu toime tulla. Elektri olemasoluga ollakse nii harjutud, et selle tähtsus ja vajadus jõuab tarbijani alles siis, kui elektrivarustus on katkenud. Elektrita olevat aega võiks nimetada ärkamisajaks, sest see on aeg, millal tarbija ärkab ja hakkab Eesti Energiat elektri puudumise pärast pommitama.
1967. aasta sügistorm andis paljudele tarbijatele (haiglad, raudtee, raadiojaamad, karjalaudad jne) teada, et ilma avariigeneraatori olemasoluta enam edasi töötada ei saa. Tänapäeval vajavad pideva elektrivarustuse olemasolu ka elamute ja teiste hoonete kaasaegsed kütteseadmed, mis ilma elektrita ei tööta. Ööpäevane elektri puudumine neis hoonetes külmal talvel võib põhjustada kaose. Keskküttesüsteemi külmumise vältimiseks ja kütteseadmete töö jätkamiseks peaks neis hoonetes olema varugeneraator.
1970. aastal kaalus Eesti Energia õhuliinide asendamist maakaablitega, kuid pidas seda kalliks ning jätkas endistviisi paljasjuhtmetega õhuliinide ehitamist veel ligi 26 aastat, enne kui hakati läänemaailma eeskujul õhuliinide ehitamisel kasutama paljasjuhtmete asemel ilmastikukindlaid musta polüeteenisolatsiooniga rippkeerd-kaableid, mis on tarbijatele elektrivarustuse toitekindluse tagamiseks suur samm edasi.
Kui aga vaadata olukorda pärast tormide Monika, Patrick, Quirin ja Roberti laastamist elektriliinide kallal, siis tundub, et Eesti Energia ei ole juba aastaid regulaarselt vanade elektrivõrkude remondi ja hooldusega tegelenud. Praegust tormidejärgset ulatusliku tormikahjustuse likvideerimist ei saa nimetada muuks kui tulekustutamiseks.
Kuna Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ toob elektri kätte ligemale poolele miljonile majapidamisele ja ettevõttele, kusjuures kõik tarbijad maksavad kopsakat võrguteenustasu, mis ületab elektri hinda üle kolmandiku, jääb arusaamatuks, miks Jaotusvõrgu elektriliinid on ikka nii kehvad, et jõuluajal möllanud tormituuled jätsid 26. detsembriks elektrita üle 175 000 majapidamise.
Olukorra elektririndel raha jagamisel muudab veelgi segasemaks Eesti Energia nõukogu liikme Kalle Pallingu öeldud uus idee, et võrkudele oleks liinide remondiks ja maakaabelliinidesse investeeringuteks vaja lisaraha. Vastasel korral säilivat praegune olukord veel kümmekond aastat!
Tarbijale, kes maksab kopsakat võrguteenustasu, jääb arusaamatuks, kuhu kaovad laekuvad võrgutasud ja kas võrguteenustasu üldse võrkude remondiks eraldatakse? Tegelikult päästaks olukorda, kui võrgutasusid vähendada, mis looks elektritarbimise suurenemisele soodsama pinna ja ühtlasi laekuks ka võrguteenustasu rohkem. Raha saamiseks on vaja elektrit oskuslikult müüa. Iga äriettevõte kalkuleerib, kuidas ettevõttes transpordikulusid vähendada ja nii peaks OÜ Jaotusvõrk samuti mõtlema, kuidas annaks efektiivselt võrguteenustasu vähendada, et äriettevõte edukalt toimiks. Jutt, et olemasolevad võrgud ei kannata tarbimise suurendamist, ei pea paika.. Niisuguse jutuga saab EE ülihästi võrgutasude suurendamise vajadust põhjendada ja kergelt tarbija rahakotti tühjendada.
Tegelikult peitub kogu tõde Jaotusvõrgus elektriliinide hooldus- ja remonditööde tegematajätmises elektrikute vähesuses ja ametnike bürokraatias. Näiteks Tartus Veeriku linnaosas Arhitekti, Nisu, Maisi ja Karikakra tänava õhuliinide maakaabelliinidega asendamise projekti koostamisega vaevleb projekteerija juba kolm aastat, kuid linnaametnike bürokraatia tõttu ei ole projekt tööstaadiumisse jõudnud. Leitakse, et asfaltkattega tänavad, mille linn ligi kümme aastat tagasi vastu võttis, on valesti mahamärgitud ega vasta detailplaneeringule.
Äärmiselt talumatu on olukord talude elektrivarustusega. Juba aastakümneid on Tartu maakonnas Meeksi vallas Jõepera küla 0,4 kV elektriliinid väga halvas seisukorras. Iga väiksemgi tuuleiil kustutab elamutest elektrivalguse. Jõepera küla elektriliine on Eesti Energia lubanud rekonstrueerida ligemale 15 aastat, kuid oksalõikamisest kaugemale ei ole jõutud. Viletsa elektrivarustuse tõttu on paljud inimesed ääremaadelt lahkunud.
Tormijärgselt võib öelda, et meil siiski vedas, sest tormide tõttu jäi Eestis ligikaudu 175 000 majapidamist ilma elektrita. Kergenduseks on, et Soomes oli olukord palju halvem ja meie elektrimehed läksid neile appi. Kuna tormidest ja elektrikatkestustest meil pääsu ei ole, on soovitatav elektritarbijatel eriti maapiirkondades ja väiksemates asulates elektrikatkestuste paremaks talumiseks soetada endale koju petrooleumilamp ja elektrigeneraator.
Elektriavariide vältimiseks peaksid aga kinnistute omanikud ja omavalitsustes haljastuste rajajad jälgima, et nad ei istutaks kõrge kasvuga puid õhuliinide kaitsevööndisse.
Loodame, et Eesti kodanikuühiskond areneb ja elektriga hädas olevaid tarbijaid võtab Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ rohkem kuulda.
/nginx/o/2013/09/05/2209637t1he9f1.jpg)