Suurim puithoonete tootja: see, mis majaturul toimus, oli kõva jama

Puitmajatootja Harmet juht Toomas Kalev nentib, et uute tulijate küllus viis majaturu viimaks küllastumiseni. Foto: LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Eesti suurima puitmajatootja, enam kui 800 inimesele tööd andva Harmeti juht Toomas Kalev ütles, et vahepeal oli majaturul «nii kõva jama», et sellest taastumiseks kulub veel kuni aasta. Ja ta ei pea silmas üldsegi koroonapandeemiat.

«Hetkel ma selle koroona pärast üldse väga palju patja ei nutaks,» rääkis ettevõtja Kuku raadio saates «Majandusruum». Tema sõnul algasid probleemid sektoris juba enne viirusekriisi, kui paljud tootjad lõpetasid tegevuse. Ka Postimees kirjutas mullu novembris puitmajaäride süngest sügisest: lühikese ajaga käis käpuli kuus firmat ja veel mitme väljavaade oli väga niru.

«Ühelt poolt räsis sektorit halb valuutakurss,» viitas Kalev Rootsile, mis on paljude Eesti majatootjate meelisturg, kuid mille valuuta nõrkus on pärssinud sealsete firmade ja inimeste ostujõudu. Kuid seda ei pea Kalev kõige hullemaks. «Kõige hullem oli ikkagi see, et mingil hetkel vaatasid kõik, et jube lihtne äri, hakkame ise ka tegema ja saame rikkaks! See viis aga turu küllastumiseni,» meenutas suurtootja. «Ühel hetkel oli meid turul lihtsalt liiga palju!»

Miks puitmajaäri kõiki nagu kärbseid ligi tõmbas? «Mingi süü oli ajakirjandusel, aga võib-olla ka meil, puitmajatootjatel, kes hommikust õhtuni kaagutasid, et äri on lihtne ja läheb jube hästi,» vastas Kalev. «See, mis turul toimus, oli ikka kõva jama.»

Ta selgitas, et kuna turule sigines väga palju tegijaid, lõi see majade hinnad alla. Uued tulijad, kes tihti osutusid aferistideks, pakkusid liiga odavat hinda, mistõttu ei teinud nad kulusid tasa ning läksid pankrotti. Paljud välismaa kinnisvaraarendused, mis Eesti majatootjatest sõltusid, jäid aga seisma, kuna alles jäänud Eesti majatootjad polnud nõus nii odavalt tegema. «Ma arvan, et läheb veel kuskil pool aastat kuni aasta, enne kui tellijad hakkavad aru saama, et päris ilma rahata maja ei saa. Täna elavad nad veel natuke omas mullis,» selgitas Kalev ülepakkumise tagajärgi.

Jänes šampust ei joo

Kalev usub, et need, kes aastataguse kriisi üle elasid, elavad üle ka koroona. «Ma pole ennustaja. Võib-olla tuleb mingi uus pauk, aga vähemalt praegu paistab, et järgmine aasta tuleb juba oluliselt parem,» ütles Kalev optimistlikult. Ta ei ütle seda niisama, Harmetil on ette näidata ka uued lepingud.

«Hiljuti allkirjastasime lepingu ja siseneme järgmisel aastal Inglismaa turule,» rääkis ta. Suurbritannia leping on sõlmitud kuni kümneks aastaks ja peaks neile järgmisel aastal tooma kuskil 10–20 miljonit eurot käivet. Kõigile saareriigi standarditele vastav kolmekorruseline maja seisab praegu Harmeti Kumna tehase hoovis.

Kriisitoetusest oli suur abi

Brexiti ja sellest tuleneva ebakindluse kohta ütles Kalev: «Kui sa kõike kardad, siis ei saagi midagi teha. Jänes šampust ei joo.»

Lisaks Inglismaa lepingule on Harmetil veel mitu head tellimust järgmiseks aastaks soolas. Seetõttu tuleb hakata inimesi juurde palkama. Palkade kohta ütles Kalev, et ehkki koroona tippaegadel need külmutati, siis edaspidi palgad tõusevad. «See on paratamatu. Seda saab tasakaalustada ainult efektiivsuse kasvuga,» ütles ta. Efektiivsuse all ei pea ta silmas ainult automatiseerimist ja digitaliseerimist, vaid ka kõige lihtsamaid asju, näiteks seda, kuidas mingi materjal tootmisprotsessis liigub, kus teda hoitakse ja nii edasi. «Seal on suur raha peidus,» kinnitas Kalev. Tulevikule mõeldes tahab Harmet täielikult üle minna tulemuspõhisele palgasüsteemile. «See võtab aega, kuna projektid on erinevad, aga see on võimalik,» uskus firmajuht.

Puitmajatootja on silma paistnud ka selle poolest, et nende palgal on palju välistööjõudu, peamiselt ukrainlasi. Kui aasta tagasi oli neid umbes 130, siis praegu poole vähem. «Müts maha nende ees! Ülirahul oleme! Nad elasid 140kesi Keila haiglas, kuhu neile loodi magamiskohad. Kartsime, et kui 140 meest on kodust eemal, tulevad probleemid... aga mitte midagi pole juhtunud, mitte ühtegi probleemi!» kiitis Kalev.

Poliitiline kemplus välistööjõu ümber – kui palju ja kas üldse lubada – teeb ettevõtja mõistagi murelikuks. «Peamine on see, et ärge tehke neid otsuseid päevapealt. Et homme öeldakse, et nüüd on meil suhkruaktsiis!» Selliseid muudatusi tuleb tema sõnul pikemalt ette teatada, et ettevõte jõuaks kohaneda.

Kui küsida, kuidas valitsus koroonakriisi ohjeldamisega hakkama on saanud, ei tõttu Kalev valitsust kritiseerima. «Mul ei ole õigust seda teha, kuna meie ettevõte sai kriisi ajal palgatoetust, üle miljoni euro. See oli meile väga suureks abiks,» tunnistas Kalev. «Kui mingit kriitikat siiski teha, ütleks ma, et teadmatust on liiga palju. Võiks anda rohkem infot, mis on järgmised sammud.»

Valmistutakse ka kõige hullemaks

Toomas Kalev tunnistas, et tema jaoks oli 2008. ja 2009. aasta finantskriis palju tõsisem kui praegune koroonakriis. «Ehkki me ei tea, millal ja kuidas see lõpeb, olen täna optimistlik. Usun, et tuleb kas vaktsiin või me õpime kuidagi teistmoodi elama. Ma väga loodan, et paari-kolme aasta pärast me koroonast enam üldse ei räägi.»

Sellest hoolimata valmistub Harmet uueks finantskriisiks. «Ega sarnane (nagu 2008. aastal oli – toim) kriis tulemata jää. Seetõttu tuleb mõelda uusi tooteid ja koguda reserve, et rasked ajad üle elada,» selgitas ta firma filosoofiat. Valmistutakse isegi nii rängaks kriisiks, mis sunnib firma uksed mõneks ajaks sulgema. «Oleme üritanud hoida reserve, mis võimaldaks meil pärast uste sulgemist kuus kuud elus püsida,» tunnistas Kalev.

Aastad erinevad nagu öö ja päev

Eesti puidutööstuse suurim ekspordiartikkel on puidust kokkupandavad ehitised ehk puitmajad. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu andmetel on käesoleva aasta kuue kuuga puitmaju eksporditud 170 miljoni euro ulatuses, mida on veerandi võrra vähem kui mullu. Enim on langenud just kõige olulisemad, Norra ja Rootsi turud, viimane peaaegu lausa kolm korda.

Rootsi turu probleem on nõrk kroon, mis tähendab, et sealsete inimeste ja ettevõtete võime välismaalt kaupu ja teenuseid osta on vähenenud. Kui 2012. aasta suvel oli Rootsi kroon euro suhtes 0,121, siis praegu 0,094 ehk ligi viiendiku võrra madalam. Viimase kahe aastaga on kurss kukkunud 10 protsenti. See teeb majatootjate elu kõvasti keerulisemaks.

Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivil ütles, et eelmine ja käesolev aasta erinevad üksteisest väga tugevalt. «Kui möödunud aastal kasvas sektor jõudsalt, siis hetkeprognoosid ei ole 2020. aastaks kindlasti head,» tunnistas ta. Kivili sõnul on Kesk-Euroopa turud tänu aiamajade suurele nõudlusele hetkel hästi vastu pidanud, kuid tellimuste järsk vähenemine ning tööde edasi lükkamine Rootsis ja Norras on pannud Eesti tootjatele kõva põntsu.