Toidutootjad pakendiuuendustest: tarbija ootab sisukat ja jätksuutlikumat muutust

Toiduainetööstus on üks neist valdkondadest, kus tööd peatada lihtsalt ei saa. Foto: Meelis Meilbaum

Eesti toiduainetööstus on asunud jätksuutlikumalt pakendama, et vähendada pakkematerjali kogust ja keskkonnale tekkivat jalajälge. Pakendiuuenduste taga on mahukad, ligi miljon euro suurused investeeringud.

Sel aastal on pakendiuuendusega silma paistnud kodumaine lihatööstus Atria, kes asendas traditsioonilise gaasikeskkonnas hakklihapaki poole väiksema vaakumpakendiga. Piimatootja Tere aga pani kohupiima õhemasse kiletorusse, vähendades niimoodi plasti kogust poole võrra. Atria jaoks tähendas uudse pakendi kasutuselevõtt ligi miljoni euro suurust investeeringut, Tere sai läbi «vaid» poole miljoni eurose investeeringuga.

Maksi & Mooritsa kaubamärki esindava Atria juhatuse liikme Meelis Laande sõnul on tarbija üha teadlikum ning turu ootus keskkonnasõbralike pakendite kasutuselevõtuks suur. Plastpakendistest täielikult loobuda ei ole paraku võimalik. «Selle tingib toiduohutus, mis toidutööstuses on kõige olulisem. Mida me saame teha keskkonnasäästlikumaks toimimiseks ja mille poole ka liigume, on etapiviisiliselt vähendada pakkematerjali kogust. See on meie tootearenduse üks alusideid,» ütleb Laande. Tema kinnitusel näitab turu valmisolekut teadlikuma pakendamise vastu tarbijatelt saadud positiivne tagasiside ja müüginumbrid: Maksi & Mooritsa uues pakendis hakkliha müük kasvas 52 protsenti.

Ka piimatootja Tere on juba mitu aastat tagasi võtnud suuna kodumaise toidutööstuse jalajälje vähendamisele. «Pakend on väljund, milles tehtavad muudatused paistavad tarbijale kõige enam silma, aga see pole kaugelt ainus valdkond, millega tegeleme. Oleme teinud ümberkorraldusi ka oma tootmisüksustes –  investeerinud reoveejaama, et parandada reoveega seotud koormust loodusele ning rajanud Viljandi tehase juurde rohelisel soojusenergial põhineva katlamaja,» sõnab Tere turundusjuht Katrin Tamm.

Pakendite vähendamiseks tehtud investeeringud ei ole tehtud vaid prügi vähendamise eesmärgil – need toovad toidutööstustele ka olulise säästu juba pakendile kuluva materjali pealt. Niisamuti säästavad väiksemad pakendid ruumi transpordil – see tähendab, et ühte veoautosse mahub rohkem hakkliha või kohupiima ning vähem aega ja kütust kulub õhu ja tühja ruumi vedamisele.  Plastivaesem pakend säästab ruumi ka tarbijate poekotis, külmkapis ja prügikastis.

Kuigi investeeringud pakendiuuendustesse nõuavad toidutööstustelt sadu tuhandeid eurosid, kinnitavad nii Atria kui ka Tere esindajad, et tarbijatele pakutakse neid tooteid sama hinnaga. Siiski tõdeb Tere turundusjuht, et erinevalt plastist on mitmed keskkonnasõbralikumad materjalid ka hinnalt kallimad.

Samuti võib tulevikus toidukaupade hind tõusta, kui jõustub ühekordse plasti vähendamise direktiiv, mis toob kaasa olulisi lisakohustusi ja investeeringuvajadusi toidu- ja joogitootjatele. Seejuures ei ole keskkonnasõbralikke alternatiive kõikidele pakenditüüpidele ning olemasolevad võivad olla oluliselt kallimad.

Pikaajaline protsess

Suurte rahamahukate pakendiuuenduste ellu viimine võtab aastaid, alates ideede välja töötamisest kuni toote poodi jõudmiseni. Väiksemaid muudatusi saab aga teha nädalatega. «Fit! toodetel eemaldasime toodetelt topeltkaaned ning see otsus sai tehtud nädalatega. Samas, vahetasime ümber kõikide Tere toodete plasttopsid, et minna üle ühetaolisele materjalile, mis on ringmajanduse mõttes väga oluline ning see protsess võttis aega paar aastat,» selgitab Katrin Tamm.

Atria Eesti juhatuse liikme sõnul on sellest aastast ka kõik Maksi & Mooritsa šašlõkid vaakumpakendis: «Sel suvehooajal vahetasime plastämbrid õhemast materjalist valmistatud vaakumpakendite vastu. See on samuti samm jätkusuutlikuma homse suunas.»

«Toiduainetööstuses ei ole toiduohutuse tagamiseks täna veel plasti kasutamisest võimalik täielikult loobuda, ent seda saab kasutada efektiivsemalt ja keskkonnasäästlikumalt kui varem,» kinnitab Laande Maksi & Mooritsa arengusuundasid.