Uuring: kümnendik välismaal töötavatest eestlastest on saanud musta raha

Ümbrikupalk, foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Enam kui 4500 töövõtja seas korraldatud uuringust selgus, et kui Eestis on ümbrikupalgaga kokku puutunud vaid 5 protsenti töötajatest, siis välismaal tööl käivate eestimaalaste seas on ümbrikupalk kaks korda levinum. 

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viib juba üheteistkümnendat järjestikust aastat läbi uuringut, mis kaardistab ümbrikupalga levikut. Enam kui 4500 töövõtja käest uuriti, kas nad on saanud osaliselt või täismahus ümbrikupalka. Kui 2010. aastal oli ümbrikupalgaga kokku puutunud pea iga kolmas vastaja, siis 2020. aastal kinnitas «musta» töötasu saamist vaid 4,7 protsenti vastanutest, mis on samasugune näitaja nagu ka 2019. aasta suvel.

Uuringust joonistub selgelt välja, et ümbrikupalk on tunduvalt levinum nende töötajate seas, kes käivad tööl Soomes, Rootsis või Norras – antud riikides tööl käivatest eestimaalastest on ümbrikupalgaga kokku puutunud 10,2 protsenti töötajatest. Eestis on «must» töötasu kõige vähem levinud Tartus, kus antud näitaja on 1,9 protsenti. Pealinnas on ümbrikupalgaga kokku puutunud 5,3 protsenti töötajatest.

«Kuigi ümbrikupalga levik on aastatega jõudsalt vähenenud, on vähene töökogemus ning madal haridustase endiselt need tegurid, mis suurendavad ümbrikupalga saamise riski,» kommenteerib uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt ja lisab, et vähese kogemusega noortest on ümbrikupalgaga kokku puutunud 7,9 protsenti töövõtjatest ja samasugune näitaja on ümbrikupalga leviku osas ka põhiharidusega töövõtjate seas.

«Mida kõrgem on haridustase, seda madalam on ka ümbrikupalga saamise tõenäosus. Kõrgharitud töötajatest olid ümbrikupalgaga kokku puutunud kõigest 2,5 protsenti töövõtjatest,» lisab Henry Auväärt.

Valdkondade lõikes on ümbrikupalk levinum ehituses ja toitlustussektoris, kus oli «musta» töötasuga kokku puutunud iga kümnes töötaja. Ümbrikupalk on keskmisest levinum ka tööstussektoris (7,8 protsenti) ning turismi- ja hotellinduse valdkonnas (7,1 protsenti). Kõige vähem on ümbrikupalgaga kokku puutunud riigisektoris, tervishoius, finantsvaldkonnas ja infotehnoloogiasektoris töötavad inimesed.

Ümbrikupalgaga kaasnevad ohud

Ümbrikupalgaga nõustumise korral kaotab töötaja mitmed riigipoolsed sotsiaalsed garantiid. Näiteks jääb ta ilma õiglasest haigushüvitisest, mis avaldab suurt mõju, kui tervisega peaks midagi juhtuma, ning ka vanemahüvitis ei vasta sellele, mis ta võiks olla ametliku töötasu saamise puhul. Lisaks vähendab töötaja «musta» töötasu aktsepteerimisel ka oma võimalusi pangast laenu taotlemisel ja palganumber muutub sõltuvaks «tööandja tujudest».