Galerii ⟩ Pahased kliendid protestisid Swedbanki peahoone ees

Pahased kliendid, kelle kontod on kinni pandud ning Swedbanki Rumeenia afääris raha kaotanud investorid protestisid täna panga peahoone ees. 

Korraldajate sõnul oli miitingu eesmärk juhtida Eesti ja Rootsi avalikkuse tähelepanu sellele, et Swedbank ei suuda Eestis oma hoolsuskohustust täita nii arveldus- kui investeerimisteenuste pakkujana. Samuti heideti ette, et pank ei vasta klientide õigustatud küsimustele ega pretensioonidele.

Rumeenia maatehingutes raha kaotanud investorite esindaja Kaupo Nõlvak ütles, et Swedbank pole võtnud vaevaks midagi selgitada ega vabandada oma klientide ja investorite ees, kelle raha panga investeerimisjuhid kahtlastes Rumeenia maadetehingutes kaotasid.

«Oleme oma küsimustele vastust  nõudnud nii otsepöördumistes pangale, kohtus kui Eesti ja Rootsi meedias avaldatud reklaamides ja seni on tulemus null. Seda hoolimata pangajuht Olavi Lepa ilusatest kinnitustest meedias, et jah – see Rumeenia tehingute asi tuleks selgeks rääkida ning oma klientidega tuleb suhelda,» kurtis Nõlvak.

Konto pandi kinni

Miitingul osales ka Maardu linnavolikogu liige ja ettevõtja Nikolai Degtjarenko, keda häirib see, et Swedbank tema ettevõtte konto kinni pani. «Swedbanki rahapesuprobleemidest ajendatud klientide kontode äkksulgemised on hakanud juba Eesti ettevõtjate ja majanduse toimimist segama,» ütles ta.

Degtjarenko tõi välja, et paljud Maardu väikeettevõtjad on sattunud Swedbanki tegevuse tõttu raskesse olukorda, kuna nende tegevus kaupade transiidi ja rahvusvaheliste arvelduste osas on Swedbanki tegevuse tõttu häiritud. Samas, rõhutas ta, töötavad need firmad Eesti seadusandluse raames, maksavad makse ning kindlustavad Tallinna ja Maardu elanikke hästi tasustatud töökohtadega.

«Olen ka ise sellise Swedbanki käitumise ohver, kuigi olin aastakümneid Swedbanki klient ning minu äritegevusele pole mingeid pretensioone riigi poolt. Kõik minu ettevõtte katsed Swedbanki töötajaid mõistusele kutsuda lõppesid ei millegagi,» kurtis ta.

Pika habemega Rumeenia afäär

Pika habemega Rumeenia afääri võiks lühidalt kokku võttes kirjeldada järgmiselt: enam kui 200 eestlast investeeris 2007. aastal Swedbanki vahendusel 8,5 miljonit eurot Rumeenia kinnisvarasse. Investeering oli korraldatud Peep Aaviksoo firma IPC Romanian Land Portfolio OÜ kaudu, mis hiljem nimetati Nord Hill Land Portfolioks.

Kuigi investoritele lubati kinnisvaralt korralikku tootlust, läks kogu projekt vett vedama ja eestlased jäid sisuliselt rahast ilma. Pahaste investorite hinnangul ei täitnud Swedbank investeerimisvõimalust vahendades hoolsuskohustust ja sellest lähtuvalt peaks investeeringu eest vastutama. 

Swedbank on varem investorite kriitikale vastanud, et nad pole Rumeenia kinnisvaraportfelli juhtinud ning suure hulga investorite esindajana on neil olnud ettevõtte nõukogus üks võrdse hääleõigusega liikmetest, millega nende osalus piirdub.

Swedbanki ja investorite vaidlus luhtaläinud investeeringute üle jätkub kohtus.