Ekspert selgitab: kas korteriühistu tohib paigaldada turvakaamera?

Valvekaamera.. Foto: Arvo Meeks

Kuigi korteriühistud ja korteriomanikud paigaldavad üha enam valvekaameraid, tuleb teada ka seda, et valvekaamerate kasutamisel on omad reeglid – nii et enne kaamera paigaldamist on oluline selle vajadus hoolega läbi kaaluda.

Advokaadibüroo Hedman Partners isikuandmete kaitse valdkonna ekspert Andres Ojaver soovitab enne valvekaamerate paigaldamist hinnata võimalike ohtude tõsidust ja tõenäosust. «Isikuandmete kaitsest lähtuvalt on videosalvestis inimeste eraelu oluliselt riivav tegevus ning esmajärjekorras tasub mõelda sellistele lahendustele nagu nt turvauks, signalisatsioon, täiendav valgustus. Kui riskid on siiski suured ja nende ennetamiseks on vastavad sammud tehtud, tasub kaaluda valvekaamera paigaldamist,» selgitas Ojaver.

1. Valvekaamerate kasutamise otsus tuleb vastu võtta üldkoosolekul, juhatuse otsusest ei piisa

Kuna valvekaamera paigaldamine rikub oluliselt inimese õigust privaatsusele, tuleb omanikel saavutada kaamerate paigaldamiseks kokkulepe ning otsus tuleb vastu võtta üldkoosolekul.

Kui aga mõni korteriomanik paigaldab jälgimiskaamera omavoliliselt, siis on korteriühistul õigus nõuda kaamera demonteerimist – ühisala on kõigi korteriomanike kaasomandis ning kaasomanik ei pea taluma seda, et teine kaasomanik tema valduses olevat ala filmib.

2. Ühistu peab kirjeldama, kuidas töödeldakse kaameraga salvestatud isikuandmeid

Ühistu juhatus peab olema valmis väljastama dokumenti, mis kirjeldab isikuandmete töötlemist, kui keegi seda küsib, kuna salvestistele jäävad ka kolmandad isikud. Juhul, kui kasutatakse turvafirma teenust, peab ka see olema dokumenti lisatud. Turvafirmaga peab olema sõlmitud andmekaitse leping.

3. Ligipääs kaamerapildile peab olema põhjendatud

Kui kaamera on salvestanud õigusrikkumise, tuleb ühistu juhatusel teha salvestisest väljavõte ja edastada see politseile. Tasub aga meeles pidada, et kaamerapildi jagamine kõikidele korteriomanikele ei ole põhjendatud ehk piisab sellest, kui ligipääs salvestistele on mõnel juhatuse liikmel. «Kui aga näiteks toimub sõidukite kahjustamine parkimisalal ja juhatus on osalised välja selgitanud, on väljavõtte edastamine osapooltele õigustatud,» tõi Ojaver näite.

4. Salvestise kasutamise eesmärk peab olema selge

Kindlasti ei ole ühelgi juhul lubatud lihtsalt korteriühistu liikmete ega juhatuse uudishimu rahuldamine. Näiteks on kaamerapildi kasutamine juhatuse poolt lubatud juhul kui ühistu on saanud trahvi prügisorteerimise nõuete rikkumise eest ning tekib vajadus trahv välja nõuda konkreetselt ühistu liikmelt.

5. Kaamerapildiga kaetud alad peavad olema põhjendatud

Ühistul tuleb meeles pidada, et põhjendamatu on konkreetse objekti või alaga seotud probleemide lahendamiseks ka teiste alade jälgimine valvekaamera abil.

6. Valvekaamerate paigaldamisega kaasneb ka teavitamiskohustus

Kaamerate kasutamisel peab ühistu välja panema teavitavad sildid, millel on kontaktandmed, kelle poole saab pöörduda, kui soovitakse tutvuda enda kohta kogutud salvestistega.

7. Salvestiste säilitamisel ja tehnoloogia valikul tuleb lähtuda minimaalsuse põhimõttest

Suumitava ja helisalvestava valvekaamera kasutamine ühisterritooriumi valvamisel peab olema väga hästi põhjendatud ning enne sellise kaamera paigaldamist tuleb veenduda, et see on hädavajalik. Salvestiste säilitamise aja osas tuleb elanikel saavutada kokkulepe. Üle ühe kuu säilitamine on korteriühistu vajadusi arvestades juba küsitav, sest näiteks juhul kui väljavõtted on politseile edastatud, tegeleb nende säilitamisega politsei.