/nginx/o/2012/01/18/918338t1h1945.jpg)
Esimest korda ajaloos elab nüüd linnades rohkem Hiina kodanikke, kui maal.
Hiinlasi on nüüd linnas rohkem kui maal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märkimisväärne verstapost oli maetud valitsuse majandustulemuste pressiteate sügavusse ja tootud ära üheainsa lausega. Suurbritannias ja USAs leidis analoogiline sündmus aset vastavalt 1851. ja 1920. aastal.
Ametlikel andmetel elas 2011. aasta lõpuks linnades 51,27 protsenti Hiina elanikkonnast ehk 691 miljonit inimest. 2010. aasta lõpu seisuga oli vastav protsent 49,95.
ÜRO hinnangul ületas linnarahva arv maainimesed maailma lõikes aastal 2008 – suuresti tänu Hiina ülikiirele linnastumisele.
Alles aastal 1980 elas linnades alla 20 protsendi Hiina elanikest.
Analüütikud ennustavad, et 2030. aastaks on «linnastunud» juba 70 protsenti Hiina kodanikest ehk ligikaudu 1 miljard inimest. Samas on linnastumise protsess ebaühtlane ja sõltub üldise majanduskasvu tempost.
«Linnastumise tempo sõltub sellest, kas inimestel linnas ka midagi teha on,» ütles majandusajakirja China Economic Quarterly toimetaja Tom Miller. «Kui majanduskasvu pole, siis ei ole linnades inimeste jaoks tööd. Ja siis nad sinna elama ei lähe.»
2009. aasta alguses, kui käimas oli globaalne finantskriis ja Hiina eksport järsult kukkus, loobus 25 miljonit linnadesse suundunud maainimest tööotsingutest ja pöördus kodukanti tagasi. Enamik neist on tänaseks taas linnainimesed, töötades vabrikutes, restoranides ja ehitustel.
Järjekordne majanduslangus võib nad aga tagasi koju läkitada.
Paljud linna tööle siirdunud inimesed jätavad endale igaks juhuks alles riigilt saadud põllumaa. Milleri sõnutsi näitab ametlik statistika, et kolm neljandikku endistest põllumeestest ei taha linnaelaniku staatust, kui see tähendaks loobumist õigusest maale.
Hiina riikliku statistikabüroo pressiesindaja Ma Jiantang hoiatas eile, et Hiina seisab tänavu silmitsi «sünge, ülimalt komplitseeritud ja karmi rahvusvahelise keskkonnaga», mis tuleneb «peamiste arenenud majanduste loidusest».
Samal ajal usuvad paljud analüütikud, et Hiina tööjõud on juba hakanud kahanema. Nad ennustavad, et tänu elanikkonna vananemisele ja aeglustuvale linnastumisele kahaneb ka maailma suuruselt teise majanduse kasvupotentsiaal.
Copyright The Financial Times Limited 2012