Riik soovib vähendada süsinikdioksiidi heidet kuni 38 protsendi võrra

Elroni elektrirong ei jõua Põlvasse ega Valka ka tulevikus. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti uue transpordi ja liikuvuse 2021–2035. aasta arengukava esmaversiooni kohaselt soovib riik vähendada aastaks 2035 süsinikdioksiidi heidet 23 kuni 38 protsendi võrra. Sealjuures transpordi energia lõpptarbimine ei kasva ning taastuvenergia osakaal on sellest vähemalt 22,7 protsenti.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tutvustas esmaspäeval Eesti uue transpordi ja liikuvuse 2021–2035 aastate arengukava esmaversiooni, millega ministeerium soovib viia Eesti lähemale rohelisemale, targemale ja turvalisemale transporditaristule.

Arengukava loomiseks ja sisustamiseks korraldas ministeerium viimase 18 kuu jooksul üle Eesti kaasamisüritusi, et hõlmata sihtrühmade seisukohti ja jäädvustada üldist arvamust transpordisektori arengute kohta.

Transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Johann Peetre ütles pressikonverentsil, et arengukavaga ollakse sealmaal, kus see esitatakse avalikuks kooskõlastamiseks teistele ministeeriumitele, riigikantseleile ja partneritele eesmärgiga koguda kommentaare, mille järel täiendatud versioon saadetakse valitsusesse ja riigikokku.

MKM tutvustas ka arengukava peamiseid fookuseid. Esiteks soovitakse arengukavaga kasvatada ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi töölkäijate osakaalu 38 protsendilt 45 kuni 55 protsendini. Teiseks fookuseks on raudteekiiruste tõstmine.

Kolmanda fookusena tõi ministeerium välja maanteede arendamise, et vähendada aegruumilisi vahemaid ning tõsta liiklemise ohutust – eesmärgiks on vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra.

Samuti on sätestatud arengukavas eesmärk muuta meretranspordisektorit konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga, sealjuures tuues Eesti lipu alla 50 laeva. Lisaks hoitakse arengukava kohaselt Eesti lendudega ühendatuna, et tagada majanduse konkurentsivõime. Sealjuures arendatakse uusi ärisuundasid ja hoitakse käigus 40 kuni 55 aastaringset regulaarliini.

Arengukavasse kuuluvad ka liikuvusameti loomine, aktiivsetele liikumisviisidele sobiva taristu rajamine, transpordiliikide ülese ja tsonaalse piletimüügi korraldamine, Rail Balticu ja eriplaneeringute arendamine, kruusateede kõvakatte alla viimine ning "saastaja maksab" põhimõtte rakendamine.