Eelarvenõukogu: struktuurne tasakaal tuleb taastada 2024. aastaks

Eelarvenõukogu esimees, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Eelarvenõukogu teatel tuleks aastatel 2023‒2024 taastada riigieelarve struktuurne tasakaal.

2021. aasta eelarvepuudujääk võib nõukogu hinnangul ületada kolme protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) vaid juhul, kui see tuleneb majandustsükli nõrgast seisust ja koroonakriisist tingitud lisakuludest. Alates 2022. aastast ei ole eelarvepuudujäägi kolme protsendi piiri ületamine nõukogu hinnangul põhjendatud.

Rahandusministeeriumi 2020. aasta suvine majandusprognoos on eelarvenõukogu hinnangul sobiv alus järgmise aasta riigieelarve ja eelarvestrateegia väljatöötamiseks. Majandusprognoose ümbritseb nõukogu teatel aga endiselt tavapärasest suurem määramatus.

Suvise prognoosi järgi jääb koroonakriisi mõju Eesti majandusele sel aastal oodatust väiksemaks, ent kriisist taastumine aeglasemaks. 2020. aasta majanduslanguseks kujuneb 5,5 protsenti, kuid majandus hakkab kasvama juba järgmisel aastal.

Mitmed majandusnäitajad paranevad aga vaevalisemalt – palkade ja hõive kasv järgmisel aastal veel ei taastu ning eratarbimise kasv jääb majanduskasvule alla. See tähendab püsivalt väiksemaid maksulaekumisi võrreldes eelmise prognoosiga.

Valitsussektori kulud kasvavad sel aastal aga tavatult palju – rohkem kui 11 protsenti – ja kulude senisest kõrgem osakaal SKTs jääb prognoosi järgi püsima ka pärast kriisimeetmete lõppu. Valitsussektori eelarvepositsioon on seetõttu aastatel 2020‒2024 suures puudujäägis, tuues kaasa võlakoormuse kiire kasvu.

Koroonakriisi tõttu on Euroopa Liidus ajutiselt peatatud nõue, et riigi eelarve peab olema struktuurses tasakaalus. Sellele vaatamata on majanduse stabiilse arengu jaoks tähtis, et eelarvepuudujääk ei kujuneks pikaajaliselt ülemääraseks ega kahjustaks riigirahanduse jätkusuutlikkust.

Rahandusprognoosi järgi on valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk 2020. aastal 6,6 protsenti SKTst ja 2021. aastal kuus protsenti SKTst. Seejuures on lisaeelarvega vastu võetud abimeetmete eelarvekuluks hinnatud 2020. aastal kolm protsenti SKTst ja 2021. aastal 0,5 protsenti SKTst.

Kui majanduse tootmismaht hakkab jõudma oma potentsiaali lähedale ja tööturu olukord stabiliseerub, on majanduse ülemäärase elavdamise ohtudeks liigne surve palkade ja hinnataseme tõusule, mis kahjustab Eesti ettevõtlussektori konkurentsivõimet, märkis eelarvenõukogu.