Tõhus tehnoloogia konide tänavalt eemaldamiseks

Marek Strandberg
, tehnoloogiatoimetaja
Copy
Aasta tagasi, septembris 2020, jõustus Lissabonis seadus, mis võimaldab trahvida koni maha visanut 25 kuni 250 eurose summaga. Prügikoristuskampaania tõi koniprobleemid ilmsiks ka Tallinnas. Järgmise kuu alguses kaalutakse sealsamas Lissabonis Tallinna sobivust Euroopa roheliseks pealinnaks. Kas konitrahv võiks saada tehnoloogiaks, millega ka Eesti keskkond konivabamaks muuta?
Aasta tagasi, septembris 2020, jõustus Lissabonis seadus, mis võimaldab trahvida koni maha visanut 25 kuni 250 eurose summaga. Prügikoristuskampaania tõi koniprobleemid ilmsiks ka Tallinnas. Järgmise kuu alguses kaalutakse sealsamas Lissabonis Tallinna sobivust Euroopa roheliseks pealinnaks. Kas konitrahv võiks saada tehnoloogiaks, millega ka Eesti keskkond konivabamaks muuta? Foto: Petro Fiuza/ZUMAPRESS.com

Kas lisaks igipüsiva sigaretifltri asendamisele biolaguneva materjaliga on veel võtteid, millega konide rännet maailmamerre peatada?
Euroopa parlament soovis 2019 aastal, et plastmaterjalide hulk väheneks sigarettides aastaks 2030 80 protsenti tänasega võrreldes. See plaan ei leidnud paraku toetust.

Nädalavahetus möödus maailmakoristuskampaania korras konisid koristades. Pildid viitavad, et nii 30 tuhat koristajat Eestistki kogusid miljoneid konisid. Kuidas neid aga vähem tänavatele sattuks. Jah mõistagi - suitsetage vähem ja no loomulikult võetagu kasutusse loomulikult ka vastavad prügikastid!

Näib aga, et meil on jätkuvalt kasutamata prügistamise karmi trahvimise "tehnoloogia".Londonis leivad paari aasta taguse The Suni artikli kohaselt tänavatele tee kuus miljonit koni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles