Viisemann: elatakse nii, nagu homset ei tulekski

LHV pensionifondide juht Andres Viisemann Foto: Sander Ilvest / Postimees

Eestis on aga tekkinud huvitav olukord, kus parempopulistid ja vasakpopulistid on moodustanud koalitsiooni, kes soovitab inimestel peost suhu elada, aga mitte säästa, kirjutab LHV pensionifondide juht Andres Viisemann.

«Kuidas suhtute sõpra, kes laenu võttes ei mõtle sellele, mille arvelt ta selle tagasi maksab? Kuidas aga suhtuda riiki, kellel on sama mentaliteet?» küsib  Viisemann pensionifondide augustikuu ülevaates. «Kui kogumispensionite süsteem lõhutakse pelgalt selleks, et saaks kirjutada erakorralise pensionitõusu enda nimele? Aga mis saab pensionitest tulevikus? Kas igal aastal võetakse laenu juurde, nii kaua ja nii palju, kui antakse?» lisas ta.

Varasemad valitsused leppisid pensionite indekseerimises kokku sihiga, et pensionid ei sõltuks poliitikute (sageli katteta) lubadustest. Kulutada saab ju ainult seda, mida teenitakse. Praegune majanduskeskkond annab uut ainest kaaluda, kas kohustuslikul kogumispensionil võiks olla Eesti pensionisüsteemis ikkagi oma koht või tuleks see aeglaselt likvideerida, nagu parlamendis jõuga läbi surutud kogumispensionite seadus ette näeb, ning loota ainult riigi võimele võtta tulevikus rohkem ja seejärel veel rohkem laenu. Kas riiki, mis ei suuda oma tuludega katta kulusid isegi headel aegadel, saab usaldada?

Viisemanni sõnul on eriti pettumust valmistav aga see, kui räägitakse üht, aga tehakse teist. «Helir-Valdor Seederi, Urmas Reinsalu ja Parvel Pruunsilla Isamaa jutt konservatiivsest eelarvepoliitikast on lihtsalt poliitiline taktika ja jääb sama õõnsaks nagu oli nende võitlus monopolide vastu. Ka kogumispensionisüsteemi lõhkudes räägiti turumajandusest, iseotsustamisest ja vabadusest. Tegelikkuses aga nihutatakse vastutus inimeselt riigile, nagu võiski prognoosida ja mida me juba praeguste eelarvekõneluste käigus näeme. Kui aga riik võtab suurema vastutuse pensionisüsteemis, siis kaasneb sellega ka riigi õigus korjata rohkem makse,» kirjutab Viisemann.

Tema sõnul peaks panema mõtlema ka koalitsiooni soosingus olevate majandusekspertide vaated ja seisukohad, et kui palgad kasvavad, ei tasu säästa ega koguda.

«Sellest peaks tulenema, et nende ekspertide arvates on säästmiseks õige aeg siis, kui sissetulekud kahanevad – see tähendab praegu, kui inimesed kaotavad töö. Muidugi saavad need majanduseksperdid õigustada ennast jutuga, et kui sissetulek on null, siis isegi kui 100 protsenti olematust sissetulekust kõrvale panna, ei ole sellest kuigi palju abi,» järeldab pensionifondide juht.

«Seega ei olegi populistidel muud lahendust peale laenamise. Töö murrab ju konti ja vaevaga teenitud sissetulekust isegi natuke kõrvale panna on samuti raske, mistõttu see populistidele ei sobi,» lisas ta.

Viisemanni sõnul soovitab praegune koalitsioon inimestel peost suhu elada ja mitte koguda, sest kogumine ei ole lihtne.

«Alati (ka headel aegadel) on kergem lükata probleemid tulevikku, võtta laenu ning elada tänases päevas. Kuid kas see on jätkusuutlik ning õiglane ja vastutustundlik tulevaste põlvede suhtes?» toonitab Viisemann.

«Õiged otsused ja teod on aga sageli rasked ning ebapopulaarsed, tulemuse saavutamine võtabki aega ja annab vahetevahel ka tagasilööke. Nii ahvatlevad kui lühiajalised lahendused ka ei tundu, usun ma, et kapital ja rikkus sünnivad ainult siis, kui kulutatakse vähem, kui teenitakse, ning säästetu pannakse tootlikult tööle,» lisas ta.

Andres Viisemanni täisteksti loe siit.