Piimatootjad maksavad juba viiendat kuud piimale peale

Kõos on piimatootja tõusulaineks hästi valmistunud ja lehmade arv on suurem kui kunagi varem. Foto: Elmo Riig

Eesti põllumehed on raskustes, mistõttu soovivad nad valitsuselt raha, et kriis üle elada.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo ütles, et Eesti piimatootjatele makstav kokkuostuhind on juba viiendat kuud oluliselt madalam piima tootmiseks tehtavatest kuludest, mis on tõsiseks ohuks Eesti piimandussektori jätkusuutlikkusele. «Eelmised kriisid on näidanud, et piimakarja hoidmiseks on vaja teha tõsiseid jõupingutusi, vastasel juhul kaotame jäädavalt ühe osa Eesti piimakarjast,» rääkis ta.

Tõnissoo sõnul on toimunud ka sealihaturul oluline hinnalangus, mida on viimastel nädalatel tugevalt võimendanud Aafrika seakatku jõudmine Saksamaale. Seakasvatajatele makstav hind on langenud tugevalt alla tootmise omahinna. «Kaotasime eelmises kriisis sealihasektoris isevarustamise võime, mistõttu on tootmise uue languse ärahoidmiseks vajalik ka seakasvatajate erakorraline toetamine,» rõhutas ta.

«Ebakindlus majanduses püsib, mistõttu peame valmis olema ka olukorraks, kus turuolukord kiiresti ei parane,» lisas Tõnissoo, kelle sõnul on küll positiivne, et riik eraldas kevadel probleemide leevendamiseks vahendid laenude ja käenduste andmiseks, kuid praeguseks on suur hinnalangus toimunud nii piima- kui sealihaturul, mis nõuab riigi erakorralist sekkumist.

Seetõttu peab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda väga oluliseks, et Eesti jätkaks järgmisel ja ülejärgmisel aastal maksimaalselt lubatud mahus üleminekutoetuste maksmist põllumajandustootjatele, sest madalad turuhinnad on pannud põllumeeste sissetulekud löögi alla.

Põllumajanduskoda on valitsusele korduvalt meelde tuletanud vajadust maksta nii sellel kui järgmisel aastal täies mahus riigisiseseid üleminekutoetusi, millel on põllumajandustootjate sissetulekute kindlustamisele oluline mõju. Kokku on võimalik üleminekutoetusi maksta 15,3 miljonit eurot aastas.