Seitse asja, mida koroonaviiruse ajal töökeskkonnas silmas pidada

Kaitsemask. Foto: Remo Tõnismäe

Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna juht Seili Suder ja nõunik Eneken Hiire annavad mõned näpunäited, mida tuleks arvestada töökeskkonnas seoses viiruste hooaja ja eriti koroonaviiruse taas hoogustunud levikuga.

Tööandjal peab riske hindama

Koroonaviirus eeldab töökeskkonna vaates tööandjalt riskide hindamist ning riskide maandamiseks abinõude rakendamist, selleks et kaitsta töötajate tervist. Tööandja hindab, kes töötajatest on ohustatud, kuidas võivad töötajad viirusega kokku puutuda, mis on nakatumisohu kestus ja suurus ning milline on riski töötaja tervisele. Oluline on, et tööandja ja töötaja teeksid koostööd, et muuta töökeskkond kõigile osapooltele ohutuks.

Tööandjal tuleb kasutusele võtta sobivad abinõud

Töökeskkonna hindamise tulemusel võtab tööandja tarvitusele sobivad abinõud nakatumise vältimiseks. See, millised on konkreetses töökeskkonnas vajalikud abinõud riskide maandamiseks, on iga tööandja otsustada, lähtudes konkreetsest töölaadist ja töökeskkonnast. 

Abinõudena võib tööandja kasutusele võtta isikukaitsevahendid (mask, kindad) või ühiskaitsevahendid (nt pleksiklaas), võimaldada töötajatele kaugtööd, korraldada tööd ümber, desinfitseerida tööpindu, pöörata tähelepanu kätehügieenile, soodustada koosolekute pidamist video vahendusel jpm.

Kaaluda tuleks kaugtööd 

Kaugtöö sujuvaks toimimiseks võiksid töötaja ja tööandja kokku leppida, milline on kaugtöö tegemise kestus ja kuidas toimub tööajakorraldus; kas ja milliseid kohandusi on vaja teha kaugtöötaja töökohas jm. Oluline on järgida kaugtöö ajal töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid, et kaugtöö ei kahjustaks töötaja tervist.

Viiruse leviku piiramine

Kui ettevõtte töötaja on haigestunud koroonaviirusesse, tuleb tööandjal hinnata, millal töötaja viimati töökohal viibis; kas haigestunud töötaja puutus kokku ka teiste töötajatega, ettevõtte klientide või koostööpartneritega; kas ja mis on vajalikud abinõud riskide maandamiseks. Oluline on seejuures koostöö Terviseameti piirkonna regionaalosakonnaga, et takistada viiruse edasist levikut.

Nakatumine tööülesandeid täites 

Koroonaviirusesse haigestumine võib olla ka kutsehaigus, kui on selgelt tuvastatud nakatumise põhjuslik seos tööülesannete täitmisega, näiteks Covid-19 ravivate arstide puhul. Läheneda tuleks sellele aga juhtumipõhiselt, st iga olukorda tuleb analüüsida eraldi. Seda, kas tegemist on kutsehaigusega või mitte, otsustab töötervishoiuarst, kellel on õigus kutsehaigestumise diagnoosimiseks.

Psühhosotsiaalsed ohud töökeskkonnas

Kuna viiruse levikust põhjustatud uus olukord ning ebakindlus, aga ka pikemaajalisel kaugtööl tekkinud üksindus, suur töökoormus ning töö ja pereelu segunemine, võivad samuti ohustada töötaja tervist. Seetõttu on oluline neil teemadel avatult meeskonnas rääkida ning vajadusel kaasata professionaalset abi.

Töötaja enda vastutus

Töötaja peab ka ise osalema ohutu töökeskkonna loomisel, tehes tööandjaga koostööd. Eelkõige  peab ta selleks järgima tööandja juhiseid ja kasutama nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid, mida tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud.

Töötaja võib teha ka ettepanekuid töö ohutumaks korraldamiseks. Enda ja oma töökaaslaste ohutuse tagamiseks võib kasutada ka koroonaviiruse eest hoiatavat mobiilirakendust HOIA.