Kriisiabi kasutas vaid viiendik Eesti väikeäridest

PM Majandus
Copy
Välistööjõu kasutamisega seotud küsimus on vähemal või suuremal määral oluline ettevõtetele sõltumata nende tegevusvaldkonnast või geograafilisest asukohast.
Keevitaja keevitab ja lõikab metalldetaile. Pilt on illustratiivne.
Välistööjõu kasutamisega seotud küsimus on vähemal või suuremal määral oluline ettevõtetele sõltumata nende tegevusvaldkonnast või geograafilisest asukohast. Keevitaja keevitab ja lõikab metalldetaile. Pilt on illustratiivne. Foto: Marko Saarm / Sakala

Balti riikide võrdluses kasutasid Leedu väikeettevõtted kõige sagedamini riiklike abimeetmeid, mis olid mõeldud koroonaviiruse majanduslike tagajärgede leevendamiseks.

Leedus kasutas abimeetmeid 52 protsenti, Eestis 20 protsenti ning Lätis 12 protsenti küsitletud ettevõtetest, näitab SEB poolt Baltimaade väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) seas läbi viidud uuring.

«Kõik Balti riigid reageerisid kiirelt ning meetmed aitasid ettevõtetel kriisi mõjudega paremini toime tulla,» ütles SEB Panga juhatuse liige ning jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.

Samas on selge, et riikide võimalused on piiratud, juhul kui sarnane olukord peaks uuesti tekkima. Seetõttu soovitab Leppänen väikefirmadel, nii palju kui võimalik, mõelda just praegu tegevuse efektiivsemaks muutmise võimalustele, sealhulgas digitaliseerimisele.

Eestis väikefirmade seas oli abimeetmeid kasutanuid kõige rohkem jae- ja hulgikaubanduses, millele järgnesid muu teenindussektor ning töötlev tööstus. Üsna võrdselt olid sektoritest esindatud majutus ja toitlustus, ehitus ning transport ja laondus.

Eestis olid ettevõtted kõige rohkem kursis töötukassa pakutava töötasu hüvitisega, mida maksti kuni nelja kuu eest. Antud meedet ettevõtted ka kõige rohkem kasutasid või kavatsesid seda teha.

Lätis arvestasid ettevõtted kõige rohkem maksuameti meetmetega, mis kehtivad kuni aasta lõpuni. Eelkõige seisnes abi maksude ajatamises ning viiviste puudumises.

Leedus kasutati valdavalt maksuameti pakutud leevendust maksude tasumisel, aga ka riikliku finantseerimisasutuse Invega poolt VKE-dele mõeldud meetmeid. Leedus lükkas maksukohustuse edasi 63 000 ettevõtet ehk ligi veerand juriidilistest isikutest.

Lätis maksti palgatoetust juunini ning kokku kulus sellele 54 miljonit eurot. Lisaks saavad ettevõtjad teatud tingimustel taotleda toetusi aasta lõpus. Eestis ja Leedus oli töötasu hüvitiste maht palju suurem, vastavalt 257 miljonit ja 154 miljonit eurot.

Koroonakriisi mõjusid analüüsiv SEB uuring toimus juulis 2020 ning kokku vastas 2566 ettevõtet, neist Eestis 1133, Leedus 1001 ning Lätis 432. Üle 90 protsendi küsitluses osalenud ettevõtetes oli kuni 50 töötajat ning rõhuv enamus neist olid kuni 10 töötajaga ettevõtted.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles