Jaak Kaabel: laevad on uued, aga juba ehitame neid ümber

TS Laevad endine juhatuse esimees Jaak Kaabel. FOTO: Raul Mee Foto: Raul Mee

Sel nädalal ametist lahkunud TS Laevade juhatuse esimees peab oma suurimaks saavutuseks rohelise mõtteviisi juurutamist. Vaid nädal enne Kaabeli viimast tööpäeva läks parvlaev Tõll Virtsu-Kuivastu liinile osaliselt akutoitel.

Pidukõnede saatel esimese «elektrireisi» teinud Tõll on üks neljast Tallinna Sadama tütarettevõtte tellimusel 2015. aastal ehitatud sõsarlaevast. Poolas Remontowa laevatehases valminud alust viivad edasi kaks minimaalselt 2000-kilovatise võimsusega elektrikäiturit, üks traster sümmeetrilise laevakere kummaski otsas. Elektrimootoritele annavad energiat neli diiselgeneraatorit koguvõimsusega 5680 kilovatti, mis ühtlasi varustavad elektriga laeva muid süsteeme.

Laevale paigaldati 680 kilovatt-tunnine akupank, mille laadimiseks kasutatakse samu diiselgeneraatoreid. Taltechi Eesti Mereakadeemia professor Mihkel Kõrgesaar ütles, et kuigi Tõll akude laadimiseks kaldavoolu ei kasuta, on pikas perspektiivis kõik energiasäästule orienteeritud lahendused laevadel head ja põhjendatud.

«Lühikest liini sõitvad parvlaevad stardivad ja pidurdavad palju, selline akulahendus aitab vähendada ala- ja ülekoormusest tingitud ebaefektiivsust,» selgitas Kõrgesaar.

Ümberehitus maksis 1,6 miljonit

Akuploki maksumus moodustas kogu ümberehituse hinnast vaid paarsada tuhat eurot, ülejäänu läks muundurite, lisaseadmete ning töötundide katteks. Peatöövõtja oli Baltic Workboats, akupangad tarnis Corvus Energy, elektri- ja automaatikaseadmed tulid Norwegian Electric Systemsilt ning hübriidlahenduse projekteeris LMG Marin. Akud paigaldati Virtsu ja Kuivastu sadamas, osa töid tehti ka sõidu ajal. Akudel sõitmise algus oli kavandatud suvise tipphooaja alguseks, kuid eriolukord raskendas Norra spetsialistide liikumist ning tööde lõpp venis.

«Keskkonnamõju vähenemist ja kütuse kokkuhoidu saab hinnata, kui laev on töötanud vähemalt ühe talve, praegu pole piisavalt andmeid,» rääkis Kaabel. Akupank katab kuni 20 protsenti laeva energiavajadusest. Diislikütuse kokkuhoid saavutatakse laeva generaatorite töötamisega optimaalseimal režiimil ning hetkedel, mil laev vajab näiteks jääst läbi tungimiseks suuremat võimsust, võetakse lisaenergia akudest.