Video ei ole enam kättesaadav.Kuigi uusarenduste kortereid ihaldatakse ja need mõjutavad korterituru keskmist hinnastatistikat, on müüduimaks kaubaks Tallinna korteriturul siiski järelturu-, täpsemalt nõukogude perioodil ehitatud paneelmajade korterid, selgus Maa-ameti andmebaasist ja kinnisvaraportaali City24.ee korteripakkumiste analüüsist.
Kui augustis tehti uuemate, peale 2016. aastat ehitatud korteritega Maa-ameti andmeil 78 ostu-müügi tehingut, siis vahemikus 1940-1990 ehitatud eluruumidega 241 tehingut ehk ligi 70% rohkem.
«Need suurusjärgud on püsinud aastases võrdluses ja isegi mitme viimase aasta võrdluses sarnased ja pole näha, et uued korterid turul võimu üle võtaks,» ütles kinnisvaraportaali City24.ee juhataja Karin Noppel-Kokerov. «Arendajad eelistaksid muidugi näha, et inimesed ostaksid peamiselt uusi elamispindu, kuid statistika näitab, et kauplemine vanades paneelmajades asuvate korteritega on üks väga oluline osa korteriturust.»
Pealinna kõige kallimaid kortereid leiab enne 1939. aastat ja pärast 2016. aastat ehitatud elamispindade hulgast, nende keskmine ruutmeetri tehinguhind jäi augustis 2700 euro piirimaile. Odavaimate korterite ehitusaasta jääb vahemikku 1971-1990 ja nende ruutmeetri keskmine tehinguhind oli möödunud kuul 1548 eurot.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)