Tööandjad peavad valitsuse tegevust teises laines liiga aeglaseks
8. september 2020, 13:04
Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on valitsuse sammud koroonakriisi teises laines venima jäänud ning keskliit esitab valitsusele ettepanekud ettevõtluse sektoripõhiseks toetamiseks.
«Tööandjatele teeb muret otsuste venimine ja heitlik õigusloome riigi tasandil. Otsustamatuse kuhjumine ja protsesside läbipaistmatus võib kahjustada Eesti majanduse taastumist ning ettevõtluse konkurentsivõimet,» ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas pressiteates.
Aasa sõnul ootavad riigipoolseid tugimeetmeid eelkõige turismi- ja ehitussektor. Keskliidu hinnangul tuleb leida kiire lahendus turismisektori päästmiseks täpselt sihitud palgatoetuse pikendamise või teiste abimeetmetega, et säilitada kevadeni kriitilise tähtsusega teenused ja kompetentsid.
Ehitussektorile on keskliidu teatel eluliselt oluline riiklike investeeringute mahu suurendamine. «Riigil tasub praegu pigem investeerida ja anda tööd, kui maksta hiljem töötu abiraha,» märkisid tööandjad.
Aas sõnas, et tööandjad osalesid peaministri juurde loodud ekspertkomisjoni töös, kus andsid konkreetse sisendi, et aidata valitsusel teha majanduse toetamiseks vajalikke otsuseid. «Tööandjate õigustatud ootus on, et nendega arvestataks 2021. aasta eelarve läbirääkimistes,» toonitas ta.
«Tuletame meelde, et valitsus on ettevõtjatele lubatud maksurahu, millest tuleb kinni pidada ka praegusel raskel ajal. Oleme vastu varjatud kohustuste veeretamisele tööandjate õlgadele, mille värskeim näide on ettepanek haiguspäevade täiendavaks hüvitamiseks,» märkis keskliidu tegevjuht.
Ta lisas, et tööturu pooli puudutavad otsused tuleb tööandjatega läbi rääkida ja teha adekvaatsed mõjuhinnangud. Aasa sõnul teeb ettevõtjaid murelikuks ka protektsionismi pealetung Euroopas, sealhulgas Eestis.
Lisaks lühiajalistele kriisimeetmetele tuleb keskliidu teatel panustada lahendustesse, mis loovad kõrgemat lisandväärtust pikemal perioodil. Selleks tuleb senisest mahukamalt toetada teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni, digitaliseerimist ning investeeringuid rohetehnoloogiatesse.